Alustame šokolaadist. Mitte ainult šokolaadimuuseum Grand-Place’i lähedal, vaid ka kauplused nagu Govinda, Leonides ja Douny kutsuvad nii aknadekoratsioonide kui suurejoonelise sisustusega, seal on ka šokolaadist Manneken Pis. Belgia šokolaad maitseb Brüsselis veelgi paremini.

Belgia õlu, mille erinevaid sorte serveeritakse eri klaasides ja nende vorme jätkub, nagu ka erinevaid õllesid — neid olevat vähemalt 700 erinevat maitset. Seega on parem mitte juua ühte õlut kaks korda, valige vaheldumisi Geuze, Westmalle, Hoegaarden või Chimay ning kallimasse kategooriasse kuuluv Trappisti kloostriõllede hulka kuuluv Orval. Belgia õllekultuur kuulub arusaadavalt ka UNESCO kultuuripärandisse koos Mort Subite ehk kiire surma õllega Delirium Café’s, mille logol on roosa elevant.

Vahelduseks õllejoomisele tasub sisse astuda Goupil Le Fol’i, kus labürintlikult põnevas kohas saab maitsta hullumeelseid veine ja teisi sama ebatavalisi jooke.

Friikartuleid leiab üle linna — teadlikumad lähevad aga Place Jourdanile, kus Maison Antoine pakub linna parimaid. Friteeritakse neid kaks korda erineval temperatuuril loomarasvas, juurde pakutakse erinevaid kastmeid. Parim selle juures on, et saab istuda väljaku restorani laua taha ja tellida juurde jook. Kuna friikartulid on Belgia rahvustoiduks kujunenud, siis ei ole midagi imelikku, et ka kuningas võõrustab külalisi friikartulitega.

Belgia vahvlid — terve aasta on Brüsseli tänavatel tunda mõnusat vahvlilõhna. Ükskõik, kas soojalt või külmalt, Brüsseli või Lüttichi retsepti järgi, väljast krõbedad, seest õhulised ja ohtralt erinevate täidistega või lihtsalt vahvlina on nad lihtsalt imemaitsvad. Mõnes hotellis saab hommikusöögil ka ise vahvliküpsetajana kätt proovida.

Arhitektuuri saab avastama minna, friikartulituutu käes — inetute paneelhoonete vahel leiab imelisi pärleid juugendstiilist nagu muusikainstrumentide või koomiksite muuseum, kus hoone autoriks on Victor Horta. Nimed nagu Bonom, Kool Koor ja Space Invaders on tänastele fassaadidele lisanud eripära.

Brüssel on koomiksite pealinn ja nendesse on ka Eesti oma jälje jätnud. Otse Gare Centrali rongijaamas leiab veel ühe koomiksimuuseumi ja müüridel ehitusjärgus hoonete ees räägivad joonised oma koomiksilugu. Ei puudu ka belgia koomiksite tillukesed sinised humanoidsed smurfid, kelledest suurim ja valgem aga istub otse ühe Gare Centrali sisepääsu juures oma traditsioonilisel koduseenel.

Lugusid räägivad ka Brüsseli monumendid, ootamatutes kohtades leiab näiteks 20. sajandi ühe mõjukama helilooja ungarlase Bela Bartoki oma Place d`Espagne'l Brüsseli endise linnapea ja mineviku klassikaliste kangelaste kõrval.

Restoranid pakuvad Belgia spetsialiteete, nii Brüsseli, kui Flandria ja Valloonia omasid, samas ka sisekujunduse silmailu. Mondäänsem nende seas on Metropole, hubaseim peale restaureerimist jälle avatud Falstaff.

Grand Place'i kulla-karralise kaubandusajaloo kõrval pakub ka Parc du Cinquantenaire nii looduselamust kui teda ümbritsevate 19. sajandi hoonete ilu.

Brüsselis tasub silmad lahti hoida, sest mitte-ametnikuna saab kõige paremini avastada Brüsseli elustiili: elada ja lasta teistel elada. Igal linnaosal on oma immigratsiooniminevik, mis peegeldub nii supermarketites kui restoranides. Elustiili juurde kuulub ka Brüsseli eriline prügimajandus, mis väljendub tänavatel erivärvilistes plastikkottides.

Eriti populaarsed linnaosad on Saint-Gery, Sainte-Catherine ja Parvis de Saint-Gilles.

Nostalgiliste Brüsseli külastajate jaoks on olemas ka hubane väike pärl, kus saab maitsta parimat Belgia õlu mõnusas õhkkonnas, seal on nii nostalgiline, et ka maksta saab ainult sulas, nimeks on lokaalil Good Old Times.

Vaata galeriid: