Turismisektor soovib palgatoetust, valitsus veel kahtleb vajalikkuses

Eesti turismisektor on taas raskes seisus, kuna Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskus kandis Eesti kõrge viiruseohu tõttu reisimiseks mittesoovitavate riikide hulka. Hotellide ja restoranide liit ning turismifirmade liit soovivad, et riik maksaks seetõttu valdkonna ettevõtetele töötajate palgatoetust. Valitsuse arvates pole probleemid nii tõsised, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Hotelliketi Hestia juht Kaisa Mailend ütles, et tänavu hakkas turismisektoris koroonast tingitud raskem aeg läbi saama. Võrreldes eelmise aasta madalseisuga jõudis hotellide täituvus juulist-septembrini 60-70 protsendini.

"On paremad numbrid kui eelmisel aastal samal perioodil, loomulikult ei ole need võrreldavad 2019. aastaga, aga ohu märk on väga tuntavalt õhus just seetõttu, et meil on nakkusnumbrid, haiglakohtade arv on kriitiliselt tõusnud. See on täna tunda ka meie broneeringute mahus ja annuleerimiste hulgas," rääkis Mailend.

Kuigi Euroopa vastav keskus kõigest soovitab karmistada Eestisse reisimise meetmeid, on turistide arv juba vähenenud.

"Hirm oma töö pärast ja oma tööandja pärast on tegelikult väga suur, nii et töötukassa meede, kui otsustatakse ikkagi mingisugused karmimad piirangud kehtestada, on igal juhul väga oodatud. Vastasel juhul me teist madalperioodi, või tegelikult kolmandat, vastu ei peaks," lausus Mailend.

Ettevõtlusministri Andres Suti sõnul vajab palgatoetuse vajalikkus läbirääkimist. Kuid üldiselt näitavad restoranide käibenumbrid, et sektoril väga halvasti ei lähe, ütles Sutt.

Loe pikemalt ERRi uudisteportaalist.

Oma kommentaari seoses Andres Suti seisukohaga on andnud ka Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Killu Maidla. Reisijuht avaldab kommentaari täismahus:

„Kuulda ettevõtlusministri suust seisukohta, et praegusel ajahetkel meie sektoril väga halvasti ei lähe, on äärmiselt valus. Kogu turismisektor, sealhulgas restoranid ja hotellid, on taaskord, sõltumata omapoolsest pingutusest ja heast tööst sunnitud sisenema väga kriitilisse perioodi.

Ettevõtlusminister väitis, et toitlustus on kriisieelsest ajast maas ligi 5% ja majutus viiendiku ligi 20% võrra. Küll aga reaalsuses vaatavad meile vastu hoopis muud numbrid.

Maksuametist saadud andmed näitavad, et 2019 aastaga võrreldes, kui vaadata aasta esimesed 8 kuud, on majutuskäive langenud 57% (sh Tallinnas -75%) ja kogukäive 50% (sh Tallinnas -68%). Võrreldes 2019 aastaga, kui vaadata ainult augustit, on majutuskäive langenud 27% (sh Tallinnas -56%) ja kogukäive 31% (sh Tallinnas -52%). Kui vaadata restoranide käivet, siis on see jäänud kriisieelse ajaga võrreldes ligi 20-40% võrra madalamaks. Jah, käibekasvud on olnud väga jõulised kiirtoidukettides, mis on viinud toitlustussektori numbrid üles, kuid kõik muud toitlustussektori esindajad elavad üle väga keerulist perioodi.

Meie üleskutse ei põhine asjaolult, et me ei soovi tööd teha ja soovime vaid toetuste arvelt elada. Meie üleskutse põhineb päriselust tulenevatel faktidel ja see on meie abipalve riigile. Sealjuures rõhutan, et me isegi ei küsi kompensatsiooni saamata jäänud tulude eest, mida praegu iga päev kaotame. Meie palve on vaid see, et riik aitaks meil hoida oma töötajaid kuni viruse levik kontrolli alla saab. Koondamine on lühinägelik plaan ning selle tulemusena kannatavad nii töötajad ise kui ka riik tervikuna. Peaksime riigiga leidma võimaluse hoida sektori töötajaid, et reisimise taastumisel oleks Eestil ressurssi ja inimesi turismisektorit üleval hoida ja väliskülalisi majanduse elavdamise eesmärgil vastu võtta.

Tulenevalt Eesti katastroofiliselt olukorrast vaktsineerimise ja COVID19 näitajate rindel ja sellel põhineval ECDC soovitusest tühistavad iga päeva tuhanded välisturistid oma reisi, broneeringuid, üritusi Eestis.Turismisektor ei saa vastutada valitsuse puuduliku töö eest vaktsineerimise rindel. See on ebaõiglane ja vajab riigi poolt vastutuse võtmist. Me palume riigil astuda meiega dialoogi ja leida lahendusi meie sektori päästmiseks.“