JÄRELVAADATAV | Lennujaama tulevikudebatt: reisimine taastub ja lennundus on muutumises
(17)
15 aasta pärast, 2036. aastal on Tallinnas Lennujaamast saanud Balti- ja Põhjamaade regiooni lennunduse üks olulisim süda. Tõmbekeskus, kuhu kümned rahvusvahelised lennukompaniid ja Rail Baltic toovad igal aastal kokku miljoneid väliskülalisi, kes lendavad just Tallinna kaudu moodsate ja keskkonnasõbralike lennukitega üle 100 sihtkohta üle Euroopa ja maailma. Turism õitseb, Nordica laieneb, inimesi vedavad droonid on reaalsus, lennupiletid on odavad, maskid lennukis on unustatud ja riigi SKT püstitab tänu lennunduse maksutulule rekordeid.
Kas see on hullumeelne unistus, absoluutne utoopia? Või siiski mõeldav reaalsus, kui kõik pingutavad? Või kui mitte see, siis milline tulevik tegelikult ootab ees kõige tavalisemat lennureisijat? Millised jäädavad muutused tõi lennunduse ja turismi argipäeva koroona? Kas rohepööre on lennunduses üldse mõeldav?
Täna tähistab Tallinna Lennujaam oma 85. sünnipäeva. Sellest tulenevalt toimub tuleviku debatt teemal kuhu ja millega lendab lendab eestlane 20 aasta pärast.
Debatti juhib ajakirjanik Urmas Vaino ning seal osalevad majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvike, Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei, Estraveli juhatuse liige ja tegevjuht Anne Samlik ning Nordica juhatuse esimees Erki Urva.
Debatt sai alguse kell 13.00. Milline on siis debatis osalejate hinnangul lennunduse olevik ja tulevik?
Nordica juhatuse esimees Erki Urva sõnas, et reisijal tuleb arvestada, et ettevõtted kipuvad bluffima. See tähendab, et kui inimene ostab endale pileti ära ja planeerib puhkusele, siis on praegu üle maailma olukord, kus järsku kaks nädalat enne võidakse lend tühistada. "Lennuettevõtted ei suuda hinnata nõudlust ning tühistataksegi siis, kui nõudlus järele ei tule," kommenteeris ta. Ka nemad on kandnud lennuplaanidesse lende, mis pole kordagi lendama läinud.
Estraveli juhatuse liige ja tegevjuht Anne Samlik sõnas, et etteostmine on lühenenud ehk kliendid ei broneeri väga pikalt ette, ligi kolm nädalat.
Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvike sõnas aga, et Urva kommentaar pole siiski massiline. "Mõned liinid tõesti ei avane, aga ma ei tahaks öelda, et jääks mulje, et seda kogu aeg tehakse," sõnas ta.
Lisaks keskenduti debatis veel näiteks asjaoludele nagu, et hübriidkoosolekud on tulnud, et jääda ehk tunniseks koosolekuks enam teise riiki ei sõideta. Samuti sõnas Urva optimistlikult, et aastaks 2023 jõuame loodetavasti kriisieelsele tasemele.
Debatis oli kuum teema ka keskkonna säästlikus. Tallinna Lennujaam on võitnud eesmärgiks olla 2030. aastaks süsinikneutraalseks. 2024. aastaks on neil plaanis saada 30% oma elektritarbimiseks isiklikest elektriparkidest.
Kuhu peaksime liikuma?
Lõpetuseks uuriti kõikidelt debati osalejatelt, milline võiks olla elu viie aasta pärast, kui lennujaam tähistab oma 90 sünnipäeva. Kõlasid mitmed vastused nagu näiteks "Viis aastat, viis miljonit", "Non Schengeni ala võiks suurendada, et saaksime võtta sealseid lende rohkem vastu" või et "Tallinna Lennujaam kui Euroopa nutikaim lennujaam".
Minister Aas sõnas, et Tallinna Lennujaamas võiks olla viie aasta pärast rohkem kaubakäitlemist ja lennukihoolduse võimalust. Lennujaama juhatuse esimees Tuvike lisas lõpetuseks, et neil on viie aastaga plaanis investeerida kokku 90 miljonit - 40 miljonit läheks lõuna ala arendusse, mis mõeldud kaubakäitlemiseks lennukihoolduse, 20 miljonit terminali arendusse, et see oleks suurem, laiem ja mugavam ning osa investeeringust läheks ka rohelisema keskkonna liikumise suunas.
