Hakkame sättima: eesootaval nädalavahetusel tervitab reisinautlejaid Mulgimaa ehk Eesti Toskaana
(2)
Karksi
Maalilised Karksi ürgoru vaated üllatavad igal aastaajal. Karksi ürgorg on lummav paik, mille käänulist teed mööda sõites paistab üle Linnaveski paisjärve Karksi linnusemägi ehk kantsimägi. Arvatakse, et looduslikult hästi kaitstud järsunõlvalisel mäel asus enne ristirüütlite vallutusi eestlaste linnus.
Karksi Peetri kirik on Eesti oma Pisa torn. Barokse tornikiivriga kirik paistab silma oma viltuse torni poolest, mis üle meetri lääne poole kaldu.
RMK Õisu matkarada ja Loodi põrguoru matkarada
Eesti kõige kuulsam liivapaljand asub kahtlemata Lõuna-Eestis Põlvamaal. Ent matkasõbrad leiavad Mulgimaa Taevaskoja Õisu jõe orust. Õisu mõisa lähedalt algav matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avanevad vaated kärestikulisele Vidva ojale. Raja teine osa läbitakse metsasemal madalamal tasapinnal piki oja vastaskallast, mis võimaldab imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu. Kõrgeim liivapaljand on 14,6 meetrit. Õisu matkaraja eriline vaatamisväärsus on osaliselt taastatud 1930ndatel ühte paljandisse graveeritud reljeef „Veekandja neitsi“. Kokku on matkaraja pikkus ca 2,6 kilomeetrit.
Loodi põrguoru rajale mineja peab arvestama päris mitme raske mäkketõusuga, kuid Loodi põrguks kutsutud punase liivakivi paljand koos mitmete allikatega tasub külastamist. Kokku on matkaraja pikkus ca 2 km.
Tõrva keskväljak, Vanamõisa rand
Tõrva on üks ilusamaid Eesti väikelinnu. Legendi kohaselt tõrva põletamisest nime saanud linnas on mitu järve, mistõttu ei ole sellele linnale asjata 1937. aastal antud Eesti suvituslinna tiitlit. Tõrva uhkus on modernne keskväljak, mida iseloomustab jalakäijate mugavus ja mitmed vaba aja veetmise võimalused. 2000 puu ja põõsaga ääristatud keskväljak laiub ligi 13 000 ruutmeetril, mistõttu on see suurepärane paik jalutamiseks ja ümbritseva ilu ning Veskijärve nautimiseks.
Tõrvas asuv Vanamõisa järv on populaarne suvituskoht nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas. Järve uhkuseks on Eesti kõrgeim hüppetorn (umbes 11 meetrit), kus ujujaid jälgib rannavalve.
Tõrva linnaõiguste saamise 95. sünnipäevale pühendatuna on linna keskväljakule loodud sel suvel liivaskulptuuride park, kust leiab kuulsatest eestlastest inspireeritud liivast kaunid kunstiteosed. Liivaskulptuuridelt tunneb ära kuulsaima Tõrvast pärit eestlase Magnus Kirdi ja lisaks Ivo Linna ja Anne Veski, samuti Koit Toome seriaalist “Rannavalve” tuntud päästjavormis. Tähelepanelik vaatleja võib leida ka Anu Saagimi ning Itaalia kunstniku Sandro Botticelli tuntud teosest “Veenuse sünd” ainest saanud Tõrva Veenuse.
Ivo Linna. Foto: Tõrva vallavalitsus
Helme ordulinnuse varemed ja Barclay de Tolly mausoleum
Helme ordulinnuse külastamiseks ei ole vaja piletit, sest Pärnu-Valga maantee ääres kõrguval järsul künkal laiuvad majesteetlikud Helme ordulinnuse varemed ootavad külla nii varahommikul kui hilisõhtul. Arvatavasti 14. sajandi esimesel poolel ehitatud muistsest kindlusest on osaliselt säilinud kõrged aknaavadega maakivimüürid. Legend jutustab kantsi tugevdamiseks sinna müüritud süütust tütarlapsest. Kas vanarahva juttudes ka tõetera peituda võiks, jäägu igaühe otsustada. Aegade jooksul on linnuses peremehetsenud sakslased, venelased, leedulased ja rootslased, kes kindluse 1658. aastal ka hävitasid.
Ilusate loodusvaadete nautimisele lisaks pakub Mulgimaa kosutust vaimule — põikega ajalukku. Tõrvast mõni kilomeeter Valga poole on viimne puhkepaik sõjaajaloo ühel kesksel isikul ja mehel, kes alistas Napoleoni. See on Barclay de Tolly.
Kärstna mõis
Kärstna mõis ja selle park iseloomustavad Mulgimaa ilu ja loodust. Helme kihelkonnas asuvat neoklassitsistlikus stiilis Kärstna mõisa teatakse selle imekauni aia tõttu, kus üle 100 erineva puuliigi. Mõisnikest tuntuim on olnud kindral Reinhold von Anrep, kelle eduka sõjaväekarjääri mälestuseks on Kärstna kabelimäele püstitatud kaunis klassitsistlik kunstiteos — pronksist lõvi.
Nukitsamees ja kontsertetendus
Mulgimaal filmiti 40 aastat tagasi Nukitsamehe film. Tõenäoliselt filmiti Nukitsamees Mulgimaal seetõttu, et sealsed talud asuvad kaunil maastikul, on ajalooliselt suured ja heal järjel. Nukitsamehe kodutaluks oli Killaste talu ning nõiamaja ehitati Rutu mäe lähedale metsa.
Foto: Viktor Mentunen / Rahvusarhiivi Filmiarhiiv
Nii sündiski Eesti tuntud muusikutel ja heliloojatel idee taaselustada samas paigas Nukitsamehe filmist tuntud helilooming ning minna jalutuskäigule Eestimaa inimeste poolt armastatud filmi telgitagustesse.
15. augustil jõuab Urissaare Rantšos, filmitalu radadel kahes osas suurejooneline kontsertetendus, mille esimeses pooles kõlab Olav Ehala muusika ning solistidena astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo ja Lauri Liiv. Kontserdi teises osas esineb Valter Soosalu dirigeerimisel kammerkoor Kolm Lindu. Samuti liikumisjuht Vaike Rajaste ja tema tantsurühm Vabajalg.
Foto: Viktor Mentunen / Rahvusarhiivi Filmiarhiiv
