Itaalia Calabria maakonna eesmärk on taas elavdada unustusse vajuvad külad, st pöörata need tagasi rahvarohkemateks paikadeks. Praegu elab seal ligi 350 asulas vähem kui 5000 elanikku, mis põhjustab kohalikele aga hirmu, et kogukonnad võivad mõne aasta jooksul täielikult välja surra.

Seetõttu otsivad nad sinna uusi püsielanikke ning on valmis omalt poolt ka tulekut rahaliselt panustama. Kokku on võimalik teenid 28 000 eurot, mis on mõeldud maksimaalselt kolme aasta peale.

Raja pole aga ilma asjata. Nimelt peavad uued elanikud tasu saamiseks alustama seal ise täiesti nullist mõne väikeettevõttega või kasutusele võib võtta ka paikade konkreetselt soovitud pakkumised.

"Eesmärk on hoogustada kohalikku majandust ja puhuda väikestele kogukondadele uut elu sisse," selgitas piirkonnanõunik Gianluca Gallo. "Tahame, et nõudlus töökohtade järele vastaks pakkumistele, seetõttu oleme palunud küladel öelda, millistest spetsialistidest neil puudust on."

Taotleja vanus peab jääma alla 40 eluaasta ning nad peavad olema valmis pärast edukat taotlemist kolima Calabriasse 90 päeva jooksul. Vastava elueaga loodetakse meelitada tööle just innukaid noori.

Taotlusprotsess plaanitakse käivitada veebis lähinädalate jooksul. Piirkond on sellega mitu kuud tegelenud ning on projekti jaoks eraldanud juba üle 700 000 euro. Varem on kasutatud meelitamise skeeme ka lagunevate kodude müümisel ekspresso hinnaga.

Civita

See tilluke vaevalt 1000-liikmeline alevik asub metsikul Pollino rahvuspargi kivisel kaljul, mille asutasid 1400. aastatel Türgi impeeriumist põgenenud albaanlased. Sealseid vanu maju ühendavad kitsad alleed, mida nimetatakse "kortsudeks" ning neil on hirmuäratava välimusega korstnad. Arvatakse, et see aitab hoida kurja eemale.

Civita alevikus asub Itaalia suurim kanjon Raganello jõe kuru, mis on täis inimsuuruselisi kive. Siugjas tee viib alla ka tuntud "kuradi sillani".

Samo and Precacore

Just seal on võimalus elada kahes iidses külas korraga. Samo asutasid vanad kreeklased, kes otsisid mägedes peavarju.

Hommikuti kui naised lahkuvad kivimajadest, siis võid küla peal tunda värskelt küpsetatud leiva ning toorjuustu lõhna. Toidukorve kipuvad sealsed naised kandma oma pea kohal - just nagu vanasti.

Samos juures asub kummituslik alevik nimega Precacore. Kohalikud põgenesid sealt ära pidevate maavärinate pärast, kuid täna on alevik taas elavnenud ning ärkab suviti taas ellu. Matkajad, turistid ja endiste perede järeltulijad kogunevad sinna imetlema Kreeka-Bütsantsi varemeid.

Aieta

See pisika, kuid elegantne tuhale rajatud küla asub Maratea ja Praia a Mare randade lähedal. Punaste kahhelkatusega elamud on koondunud majesteetliku kindluse jalamile.

Sealsetes metsades võid kohata kotkaid ja hunte. Matkarajad viivad su ka lähedal asuvatesse Papasidero, Laino Borgo ja Laino castello küladesse.

Bova

Legendid räägivad, et küla ehitas mäele Armeenia kuninganna. Küla nimi tuleb väidetavalt sellest, et seal karjatati lehmi, mis osutab itaaliakeelsele sõnale bue.

Kitsastest alleedest mööda jalutades on endiselt kuulda ka vanade kangastelgede plaksutamist. Kudumistraditsioon pärineb seal aastatuhande tagusest ajast. Lisaks toimuvad seal mitmed muusikafestivalid, Bütsantsi ülestõusmispühad ning maaliline karneval.

Caccuri

Caccuris paikneb tähelepanuväärne mäenõlval olev kindlus, mis oli ehitatud vaatluspostiks piraatide rünnakute vastu. Sajandite jooksul valitsesid küla feodaalpered, kes tapsid ja mürgitasid üksteist. Osa linnusest, millel on kõrged seinad ja lodža torn, on peidetud ka tsisterni sisse, tänu millele on see muutnud koha elegantseks kujunduslikuks kuurordiks.

Sealsed mäed on populaarsed oma oliivikasvanduste poolest.

Albidona

Albidona kogukond paikneb 850 meetri kõrgusel, mida ümbritseb männimets ja Saraceni torniga rand. Lengendid räägivad, et sealse kogukonna rajas pime prohvet, kes põgenes põleva Troy eest.

Albidona asub Basilicata ja Apuulia piiri lähedal ning on seega ideaalne koht kõigi kolme piirkonna ringreisiks. Lisaks ka on see parim koht, kus nautida Pollino rahvusparki ja kauneid päikselisi rannikud.

Laguneva lossi varemetest avaneb vaade kirsi-, mandlite- ja metsõunaaedadele. Maastik on valmistatud samast olustikust nagu Joonia meri Kreekas.

Sant'Agata del Bianco

Selles tagasihoidlikus talupojaelamute kogumis säilib maapiirkondade hõng, kus paksud kollased kiviseinad ja maalitud rohelised uksed viivad turistid tagasi ajalukku. Kogu küla ja selle krobelised munakivide alleed on tänaseks korralikult ümber kujundatud.

Kohalik "Palmenti Route" rada haarab endasse ka vanad kaevikud, mis on ehitatud kivisesse pinnasesse ning mida on ühtlasi kasutatud veini valmistamiseks.

Kreeka ja Bütsantsi aegadest on näha seal vabas õhus seinamaalingutel olevaid luuletussalme, naeratavaid laste nägusid ning baaris joomas käivaid inimesi. Lõbusate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad veel ka veinimuuseum ja populaarne "kadunud asjade" muuseum.

Santa Severina

See küla asub kaljul, kust avaneb vaade Neto jõele. Küla ise on ehitatud nii, et arvesse on võetud inimeste majanduslikku seisu: rikkamate perekondade palleed on mäe otsas ning kivisse uuristatud vaesematele eluruumid asuvad allpool.

Santa Severina on tuntud paik eelkõige apelsinide poolest. Külarahvas kannab nime Aranciaru, mis tähendab kohalikus murdes "apelsinisööjaid". Siin kasvatatud apelsinid on viljaka pinnase ja erakordsete toiteväärtuste tõttu Calabria uhkus.

San Donato di Ninea

See võluv küla pärineb enne Kreeka koloniseerimist ning ta asub Calabria Pollino rahvuspargi sügavaimas piirkonnas. Vaade kõrgelt tippust avaneb piirkonna kahel merele: Joonia ja Türreeni merele.

Sealses põlises keskkonnas elab palju metsloomi ja paikneb hulga taimi. Näiteks kasvavad seal mööda mägiradu orhideed. Samas peetakse seda paika siiski üheks Itaalia kõrbealaks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid