Viimaste nädalate jooksul on mitmed Prantsuse linnad kehtestanud piirangud lühiajalistele majutusplatvormidele nagu Airbnb, Abritel ja Booking.com. Seda tegi ka Pariis, kes kavatseb piiranguid veelgi karmistada.

“Tahame kasutada Covid-ist tulenevat võimalust, et kinnitada toimuvat langustrendi, mis puudutab turistide rentimise harjumusi. Nüüdseks on olemas tõendid, et Airbnb mõjutab majutusturgu,” ütles Pariisi linnavalitsuse asetäitja Ian Brossat.

Pandeemiast tulenevalt jäid suured linnapiirkonnad turistidest tühjaks ning see annab sealsete elanikele võimaluse nautida Airbnb ja turistide vaba elu.

Prantsusmaal, USA majutusplatvormi suuruselt teisel turul, keskendub Airbnb üha enam maapiirkondadele, kus kohalikud linnapead tervitavad platvormi avasüli. Ettevõte teatas kolmapäeval, et broneeringud Prantsusmaa maapiirkondades moodustavad 45 protsenti kogu selle suve broneeringutest, mis on pea poole rohkem võrreldes 24 protsendiga 2019. aastal.

Pärast seda, kui terve rida Prantsusmaa linnu, sealhulgas turismikeskused nagu Nice, Saint-Malo ja Ajaccio võtsid vastu uued piirangud, näib Airbnb maapiirkondade strateegia rohkem ettenägelik.

Läinud neljapäeval otsustas Pariisi kohus, et Airbnb peab maksma linnale 8 miljoni euro suuruse trahvi, sest ettevõte lubas oma platvormil ilma registreerimisnumbrita kuulutusi.

Samal päeval teatas Airbnb, et kõik omanikud, kes soovivad Prantsusmaa pealinnas oma korterit välja rentida, vajavad selleks registreerimisnumbrit – vastasel juhul ei saa külastajad seal omale majutust broneerida. Aasta lõpuks võetakse nõue kasutusele ka teistes Prantsusmaa linnades.

Airbnb väitel pole neljapäevasel otsusel ärile Pariisis suurt mõju, kuna ettevõte on juba kehtestanud kohustusliku registreerimise. Sellegipoolest ütles ettevõte, et kohtuotsus on “küsitav” ning kaalub otsuse edasikaebamist. Uusi reegleid keeldus Airnbnb kommenteerimast.

Prantsusmaa linnad pole veel piirangutega ühel pool

Eelmisel kuul andis Prantsusmaa valitsus välja kauaoodatud täidesaatva korralduse, mis raskendab omanike ärikinnisvara, näiteks kontorite ja ladude välja rentimist majutuse eesmärgil.

Alates 2015. aastast on Pariisis muudetud majutuspinnaks kokku 89 000 ruutmeetrit äripinda. Majutuspinnaks liigituvad lühiajaliseks üüriks pakutavad korterid ning traditsioonilised hotellid, kirjutab väljaanne Le Parisien.

Linnad, kes täidavad registreerimisnumbriga seotud kohustusi, saavad selliseid muutuseid vetostada. Kõigepealt peavad linnad määratlema täpsed reeglid ning panema need hääletusele. Pariisis loodetakse, et sealne linnavolikogu langetab oma otsuse aasta lõpuks ning reeglid peaksid kehtima alates 2022. aastast.

Pariis soovib kontrolli ka selle üle, mitu päeva saavad majaomanikud oma elukohta välja rentida. Mõnes piirkonnas soovitakse keelata turistidele üürimise täielikult. Selleks taotleb linn muudatusettepanekuid seaduseelnõus, mille eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele rohkem võimu. Hetkel on ettepanek arutlusel parlamendis.

Pole veel teada, kas pealinna pingutused kannavad vilja – erinevalt Pariisi linnavolikogust pole Prantsuse Rahvusassambleel ega Senatis vasakpoolset enamust ning valitsus ei poolda peamise elukoha üürimise 120-päevase piirmäära vähendamist.