Kuuba pealinn on täis vaatamisväärsusi. Tuur 1950. aastate kabrioletiga annab linnast hea ülevaate kondimootorit kulutamata.
FOTO: Foto: erakogu
Kuubasse reisimine tähendab 24 tundi seiklemist ja seitset tundi ajavahet, aga see on väike hind, jõudmaks imelisse saareriiki, kus aeg on paigale jäänud ja haigusi ravitakse R-vitamiiniga.
Ehkki kohaneme Kuuba oludega esmalt pealinnas, millest võiks arvata, et seal ollakse kõige enam turismile orienteeritud, taipame esimesse poodi astudes, et hirmujutud poelettidel valitsevast tühjusest vastavad tõele. Igast poest on saada rummi ja sigareid ja veel ligi 20 toodet, näiteks kaheliitriseid oliivipurke ja makarone. Meetritepikkune rivi on üht sorti toiduõli, majoneesi, pesupulbrit ja muid turistidele ebaolulisi olmevahendeid. Kuid elementaarne, mida Cuba Libre tarbeks vaja – Coca-Cola –, on defitsiit ja seda saab vaid peenemates baarides (menüüsse on kirjutatud import soft drink). Poest võib saada kohalikku asendust tukola’t – magusat pruuni karastusjooki, mille maitset on ehk kõige lihtsam kirjeldada kui kalja ja Coca-Cola segu. Analoogne olukord on ka tikkude ja välgumihklitega...