Põltsamaale tasub sõita: sealt leiab nii Põhja-Liivimaa Veneetsia kui väga värvikate endiste asukate poolest tuntud võimsa lossi

Põltsamaa on Kesk-Eesti pärl, mis pakub põnevaid leide nii kultuurisõpradele kui aktiivsele puhkajale. Idüllilises väikelinnas on rahulik rohelus põimunud aktiivse elustiiliga.

Mis on ühist krahv Bobrinskil, Gagarinil ja esimesel eestikeelsel ajakirjandusväljaandel? Muide, neid ühendab ka esimene sinimustvalge, Liivimaa kuningriik ja Kosmos. Tundub, et läheb aina segasemaks?

Hästi, see on Põltsamaa.

Mööngem, et Eestimaal ei ole just palju kohti, mis kannavad sedavõrd kirevat ja mosaiikset lugu. Mandri-Eesti keskpunkti lähedal asuv umbes 4000 elanikuga linnake on üksvahe „ristitud“ ka veinipealinnaks. Samahästi võinuks Põltsamaa kanda ka roosilinna tiitlit – asub siin ju Baltimaade suurim rosaarium ja uhke linnasüda, Roosisaar.

Aga kas olete kuulnud, et Põltsamaa on ka Põhja-Liivimaa Veneetsia?

Siin on kokku 19 silda – rohkem kui kusagil mujal Eestis. Need ületavad Põltsamaa jõge, ühendavad kaldaid jõesaartega või kulgevad üle vallikraavi. On Sauna sild ja Saunasaar. Naiste silda küll ei ole, aga on Naistesaar. See-eest on Särtsu sild.

Kes suudab kõik sillad üles leida, võib teha endale pai ja osta Kati kohvikust ühe kuldpruuni lihapiruka. Uskuge, sellest pirukast ei pea noaotsaga liha taga otsima. Ja sildade otsimisel on abiks tasuta kaart, mille võib kaasa võtta lossi infopunktist.

Põltsamaa loss – võimas kivilinnus jõe kaldal

Põltsamaa piirkonna tuntuim ja väärikaim maamärk on muidugi 1272. aastal Saksa ordu poolt rajatud kivilinnus. Liivi sõja aastail oli see üksvahe ka Liivimaa kuningriigi valitseja hertsog Magnuse residentsiks.

Kui 18. sajandil keskpaigas sai lossihärraks Woldemar Johann von Lauw, nägi Põltsamaa enneolematut majanduslikku ja kultuurilist õitsengut. Vasekoda, tärklisevabrik portselanimanufaktuur on vaid mõned lossihärra algatused. Tema palvel Põltsamaale saabunud arst Peter Ernst Wilde rajas siia esimese eratrükikoja, maa-apteegi ja andis välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike Öppetus. Viimase pani maakeelde pastor August Wilhelm Hupel, keele- ja kirjamees. Põltsamaa lossi omanikud on olnud hiljem veel Katarina II sohipoeg krahv Aleksei Bobrinski ja vürstiperekond Gagarinid.

Täna tegutsevad lossis muuseum, infopunkt, veinikelder, käsitöö- ja kunstikojad ning kirik.

Muide, muuseumist saab lähemalt uurida sedagi, kuidas Põltsamaal õmmeldi 1880ndate alguses esimene sinimustvalge ning kuidas 1960ndatel valmisid kohalikus põllumajanduskombinaadis tuubitoidud Nõukogude kosmosetööstusele.

Ärgem laskem häirida asjaolust, et 2021. aasta suvehooaeg möödub lossis koos erinevate ehitustöödega. Õige pea algab väravahoone ja torniga peahoone (konvendihoone) rekonstrueerimine. Sellest hoolimata on ligipääs hoovi tagatud ning kõik lossi asukad on suvi läbi külastajatele avatud.

Kriitilisema meelega lugeja ütleks ehk: „Pähh! Mis nad siin uhkustavad. Lasevad aga liugu mingitel asjadel, mida keegi on kunagi ammu teinud.“

Ninanipsuks pistaks kriitikule pihku kiivri ja veelaua ning saadaks ta Põltsamaa külje alla Kamari järve äärde, kus valmis aasta tagasi Eesti esimene täismõõdus ringkaablipark – Wpark.

Sellest pole midagi, kui kriitik veelauaga sõita ei oska. Anname talle treeneri ja suuname harjutusväljakule. Las ukerdab ja katsetab. Kui ära tüdib, siis võib lõõgastuda järvele rajatud batuudilinnakus, teha „kuiva“ trenni madalseiklusrajal või limpsida jäätist kohvikuterrassil.

Rohkem infot Põltsamaa põnevate paikade kohta leiad SIIT.