VIDEO | Tuletegemine edasijõudnutele ehk lõke igaks olukorraks
Teadupärast vajab tuli kolme komponenti – õhku, kuumust ja küttematerjali. Kui üks neist on puudu, ei tule teil lõkkest ka suurt midagi välja. Sealjuures tasub meeles pidada, et lõket tohib teha sellisesse kohta, kus ümbritseva süttimise oht juhuslikult lendu läinud sädemest on kõige väiksem.
Mitte vähem oluline on lõkkease. Kuivemates oludes eemaldage planeeritava lõkkeaseme ümbrusest kergesti süttivad materjalid nagu kulu, kuivanud hein või jumal teab mis veel, millest punane kukk võib kinni hakata. Märjemal ajal aga tekitage umbes randmejämedustest puudest lõkkele alus, mis ei lase niiskusel teie ponnistusi juba eos lämmatada.
Kui ettevalmistused tehtud, võid asuda tuld tegema. Aga millist lõkketüüpi eelistada? See sõltub juba asjaoludest.
Püstkoda
Näiteks püstkojakujuline lõke sobib kõige paremini, kui on vaja kiiresti valgust ja soojust saada. Soojust siis eelkõige ülespoole – näiteks katelokis vee keema ajamiseks. Selleks on teil vaja erinevas mõõdus oksi, alates pliiatsiterajämedusest ning lõpetades käsivarrepaksusega.
Seejärel moodustage kõige peenematest kuuseokstest eelnevalt ettevalmistatud lõkkekohta selline linnupesa sarnane sülem. Mitte liiga tihke ega ka mitte liiga kahar. Et kindla peale minna, võite selle, kuuseokstest sülemi sisse surada ka kasetohu ribasid. Need süttivad sisuliselt sädemest ning põlevad intensiivse leegiga ja samas kaua, süüdates enda ümber kõik, mida süüdata annab, ehk siis näiteks needsamad kuuseoksad.
Nüüd laduge oksad kasvavas järjekorras püstkoja kujuliselt ümber lõkkesüdame. Jällegi piisavalt tihedalt üksteise kõrvale ja vastu peenikeste okste kuhilat. Aga mitte nii tihedasti, et õhuvool takistatud saab. Ja oluline on siinkohal ka jätta süütamiseks avaus.
Kergitatud
Kergitatud lõke sobib oludesse, kus loodusjõud, vihm ja tuul, aga ka lumi on selgelt teie vastu. Muidugi võib siinkohal küsida, miks peaks sellise ilmaga üldse matkama minema? Ega peagi, kuid alati ei saa valida. Näiteks mõnel pikemal retkel.
Selleks on teil esmalt vaja kahte puujuppi. Üks võiks olla umbes käelaba, teine sellest kaks korda pikem. Lisaks veel erinevas mõõdus oksi, alates pliiatsiterajämedusest ning lõpetades käsivarrepaksusega.
Rammige lühem toigas maasse ning toetage pikem otsapidi selle peale. Olete asjale õigesti pihta saanud, kui okstest moodustub kolmnurk. Nüüd laduge ülejäänud roikad tekkinud konstruktsioonile.
Peenemad alla, paksemad peale. Mitte väga tihedasti, kuid mitte ka liiga hajusalt, kuni hakatus on kaetud. Ka sellise lõkketüübi puhul on oluline jätta süütamiseks avaus.
Põlisrahvaste oskustepagasist pärit lõkketüüp, mis sobib oludesse, kus ööd on pikad ja pimedad, kuid küttematerjaliga väga priisata pole võimalik.
Selleks on teil vaja viite paksemat ja pikemat halgu. Laduge need oma lõkkeasemesse nii, et pealt vaates moodustuks täht. Ei, mitte A, K ega isegi E täht vaid selline mitmeharuline taevatäht või kui soovite, siis tärn.
Nüüd koguge vähe peenemat tulematerjali ning süüdake see lõkkeaseme keskel, kus jämedamate puude otsad kokku puutuvad.
Kui lõkke keskkoht on tühjaks põlenud, lükake paksemad halud jälle kokku. Toidu valmistamiseks või kogu laagriplatsi valgustamiseks pole selline lõkketüüp ilmselgelt kõige efektiivsem. Küll aga võimaldab sedasi tasapisi talitamine tuld märksa kauem üleval hoida, kui kõik puud korraga ühes hunnikus ära põletades.
