Rekordimaa Ida-Virumaa

Tartu ülikooli geograafid vaatasid Ida-Virus ringi pilguga, milliseid rekordipaiku siit leida võib ja panid neid kirja 34. "Turistlikult võib öelda, et Ida-Virumaa on Eesti rekorditerikkaim piirkond. Humoorikalt väljendudes rekordimaa," ütles töö üks koostajatest, Tartu ülikooli dotsent Taavi Pae.

Tartu ülikooli geograafia osakonna teadur Mait Sepp lisas, et Ida-Virumaa on rikas erisuguste Eesti ja isegi Euroopa rekordite poolest, mis puudutavad nii loodust kui ka inimühiskonda.

„Turisminduses on tähtsad faktid, mis teevad piirkonna ainulaadseks. Pealegi turistidele rekordid meeldivad,” tõdesid töö autorid.

Mujal Eestis ei kohta

Lõppraportis, mida saab lugeda veebilehel idaviru.ee, esitatakse Ida-Virumaad puudutavaid turismihuviga rekordeid ja ainulaadseid objekte ning tuuakse nende kohta lühipõhjendus.

"Mitmete kirjelduste juures ei saa otseselt öelda, et tegemist on rekordiga. Pigem on tegemist millegi ainulaadsega, mida mujal Eestis ei kohta, näiteks mõni mälestusmärk,” selgitasid autorid. Nii seisab Narva-Narva-Jõesuu tee ääres mälestusmärk, mille otsas kõrgub kuulus nõukogude tank T34-85. See on ainus Eestis säilinud tank-monument.

Kõige tuntumad on Ida-Virumaa looduse püstitatud rekordid, näiteks Eesti järvederikkaim ala Kurtna, kõrgeim juga Valaste (täpsuse huvides tuleks lisada, et tegemist ei ole loodusliku joaga, vaid kuivenduskraavi otsaga) ning Eesti pikim ja kõrgem katkematu pank. Saka mõisast Toilani kulgeva klindiserva pikkus on 19 kilomeetrit. "Töö käigus selgitasime ka täpsemalt välja pankranniku kõrgeima punkti, mis asub Ontika mõisa lähedal ja on 57 meetrit," ütles Taavi Pae.

Eesti pikim liivarand Peipsi põhjarannikul on ka Euroopa mastaabis tähelepanuväärne. Ranna pikkuseks on erisugustes teatmeteostes ja turismiteavikutes märgitud 30 kilomeetrit.

Euroopa Liidu aladel peetakse kõige pikemaks liivarannaks Portugalis Setúbali lahe äärde jäävat Tróia neeme randasid. Nende kogupikkus on pisut üle 62 kilomeetri. Kreekas Joonia mere ääres ülipika liivarannana reklaamitava Monolithi kogupikkus on aga "vaid" 25 kilomeetrit.

Ida-Viru mägismaa

Lisaks looduslikele on Ida-Virumaa tunnuspinnavormideks tehispinnavormid. Need on seotud põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega. Sageli nimetatakse neid kõiki tuhamägedeks, samas on nad oma tekkelt erisugused.

„Arvukad kunstlikud kõrgendikud annavad põhjuse piirkonda humoorikalt nimetada Ida-Viru mägismaaks. Kohtla-Järve poolkoksimägesid (Eesti kõrgeim tehismägi) on kutsutud ka Ida-Viru/Kohtla-Järve keskahelikuks,” märkisid Taavi Pae ja Mait Sepp.

Tudulinna vulkaan

Tehispinnavormidest üks omalaadsemaid on Eesti ainukese vulkaani lugu Tudulinnas.

Kuigi geoloogiliselt on see ilmvõimatu, leiab sellekohase märke Ludwig August Mellini (1754−1835) koostatud atlase Tartumaa kaardilehelt. 18. sajandi lõpuaastatel koostatud atlas oli esimene suhteliselt suures mõõtkavas ilmunud kaardikogu, mis hõlmas kogu Eesti ala. Kaartidele jõudsid ka mõned kurioosumid, neist tuntuim ehk just Tudulinna vulkaan.

Nimelt teatas Viru-Jaagupi kirikuõpetaja J. E. Rauch Mellinile, et tema kihelkonna äärealal Tudulinnas on üks mägi − Linnamägi −, mille sees on sügav lohk, mis ei saa olla muud kui kustunud vulkaan. Mellin trükkis selle kohe ka ära atlase Tartumaa kaardilehel (graveeritud 1796).

Samal aastal graveeriti ka Virumaa kaardileht, kuid seal oli see eksitus juba parandatud. Minnes aga Tudulinna mäe otsa, siis tõepoolest on seal üsna arvestatava sügavusega lohk. Ilmselt on see looduslikult olnud veelgi sügavam, kuid põldudelt korjatud kivid on pinnavormi mõjukust natuke vähendanud. Geoloogiliselt on tegemist sölliga − sulglohuga, mis on tekkinud jääpanga sulamisel.

Rekordite aruandest leiab ka peatüki kaugeimast geograafilisest kohast, mida näeb Eesti maismaalt. Kõrge pankrannik pakub avaraid vaateid Soome lahele. Klindil on paljudest kohtades ilusa ilmaga näha kolm saart, mis kuuluvad Venemaale. Suursaar asub Eesti rannikult 65 kilomeetri, Väike Tütarsaar 42 kilomeetri ja Suur Tütarsaar 46 kilomeetri kaugusel (kõik kaugused on arvutatud Purtse rannast).

Kuna Suursaare lõunapoolses otsas paikneb saare kõrgeim 176 meetrit üle merepinna ulatuv koht, siis on see selge ilmaga vaadeldav ka Eestist. See on kaugeim looduslik koht maapinnal, mida saab Eestist palja silmaga vaadata. „Kui tuleb kaalumisele kõrgeima koha tähistamine pangal, siis sinna võiks rajada ka väikse vaateplatvormi, kus oleks info nende saarte kohta,” leidsid Mait Sepp ja Taavi Pae.

Tähistati Eesti idapoolseim punkt

Rekordite tähistamine on Ida-Viru omavalitsustel täiesti plaanis ja sellega tehti algust 17. juulil rekordite raporti esitlusel. Narvas Joaoru puhkealal tähistati Eesti Vabariigi kõige idapoolsem koht, kus avanevad imelised vaated naaberriigile Venemaale.

Esialgu sai idapoolseim koht Narva jõe kaldal ajutise tähise. Püsiva turismitähise paigaldamiseks valitakse välja üks mitmest Joaoru puhkealal asuvast Eesti Vabariigi kontrolljoone piiripostist, mis on mugavama ligipääsuga.

"Rekordite aruandest selgub, et Narvas asub suur hulk Eesti rekordpaiku − näiteks on meil Eesti veerohkem jõgi ning suurim tehisjärv. Kindlasti toovad rekordid turiste juurde, kui need ära tähistame," arvas Narva arenduse ja ökonoomika ameti direktor Jüri Saija.

Rekordite raporti tellis Ida-Viru ettevõtluskeskus. "Selleks, et luua uusi põhjusi maakonna külastamiseks nii sise- kui ka välisturistidele," põhjendas Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen, kelle sõnul on rekordid kantud kaardile Google Maps.