Eksootilised tehismaastikud väärivad eraldi avastamist

Ida-Virumaa on tuntud oma tehismägede poolest, mis sobivad nii jooksmiseks, matkamiseks, tantsu löömiseks, muusikavideode filmimiseks kui ka kuldkingade imetlemiseks.

Valdavalt sileda maaga Eestis pole mäetippude alistamiseks palju võimalusi, aga just seda pakkus aastaid Ida-Virumaa mäkkejooksusari "Joostes tippu". Võistlussarja käigus joosti võidu Ida-Virumaa sümbolite – aheraine- ja poolkoksimägede otsa, mida rahvasuus lihtsalt tuhamägedeks kutsutakse.

Roomates tipu poole

"Need olid üsna ekstreemsed teravad sööstud, kus jalad sageli juba 100 meetri järel sültpehmeks muutusid ja järsematel nõlvadel vahel isegi neljakäpukil tipu poole roomati. Kui Kiviõli, Kukruse, Kohtla-Nõmme või mõne teise mäe otsas pulss normaliseeruma hakkas ja oli mahti ringi vaadata, võis uuesti hapnikuvõlga sattuda, sest mägede tippudest avanesid kõigile osalejatele boonusena hingematvad vaated nii Soome lahele, Alutaguse metsadele ja rabadele kui ka tööstusmaastikule," meenutas Põhjaranniku sportlik peatoimetaja Erik Gamzejev.

Samasugune unikaalne traditsioon oli palju aastaid talvine tuhamägede tantsupidu, mis toimus Kohtla-Nõmmel, kus jalga keerutati maa-alustes kaevanduskäikudes, aherainemägedel ja kaevandusmuuseumi talvekeskuse lumistel radadel. Iga pidu saab ükskord otsa, nii ka eksootiline tuhamägede tantsupidu.

Loodusgiid Enn Käiss on rajanud Kohtla-Nõmme aherainemäele lausa oma kuningriigi. Koos teiste loodusesõpradega on ta mäe otsa istutanud tammesid ja ladunud kiviaedu. Kõike seda saab kivivana nüüd imetleda omanimelisel tänupingil istudes.

Tehismäed on giidina Enn Käissi üks meelisteemasid. Näiteks on ta viinud huvilisi ekskursioonile, kus eri tehismägede otsa ronides on kogutud kõnnikilomeeter. Sealjuures on vallutatud näiteks Sompa mäe, "Käva kaksikute", mida ta on võrrelnud Egiptuse püramiididega, kui ka Kukruse mäe tipud.

Viimane on loodusgiidi lemmikmägi, aga kuna sel on kombeks aeg-ajalt vulkaanina tossu välja ajada, on aherainemäele pääs tõkestatud keelusiltidega. Vahepeal oli kindel plaan Kukruse mägi keskkonna parandamise huvides teisaldada ja riik nägi selleks ette üle 8 miljoni euro. Praeguseks on keskkonnaministeerium asunud seisukohale, et vähemalt lähiaastatel põlenguohuga Kukruse mäge liigutama ei hakata.

Enn Käissi teine lemmikmägi on Püssis. "Öeldakse, et me oleme tuhamägede maa, aga Püssi on tegelikult ainuke tuhamägi, mis koosneb põlevkivituhast ning tekkis 1930. aastatel rajatud elektrijaama juurde. Kaevanduste juures on ju aheraine ehk paemäed ja teiste elektrijaamade juures pealt horisontaalsed tuhaplatood."

Püssi tuhamäe raudtee on Käissi teada praegugi kasutuses. "Rööpad monteeriti maha ja viidi Tallinna loomaaeda ning seal sõidab nüüd lasterong." Kuna tuhamägi on valve all, siis ametlikult sinna turnima minna ei saa. Aga Enn Käiss väga tahaks, kui saaks ja jalad kannaks, sest seal õitsevad tema lemmikud – looduslikud orhideed –, mille eri liigid on leidnud tehismaastikel endale soodsad kasvutingimused.

Seevastu Kiviõli tehismäele minek pole üksnes lubatud, vaid lausa soovituslik. Kiviõli seikluskeskus pakub rahmeldamise võimalust nii suvel kui ka talvel. 2012. aastal läks seal lausa madinaks, kui filmiti Genka ja A-Rühma videot "Hakka pihta". Muusikavideos on Uus-Meremaalt pärit karmid maoorid vastakuti lahinguvalmiduses viikingitega.

Eesti kõrgeim tehismägi asub aga Kohtla-Järvel. Põlevkivilinna poolkoksimäed suleti ja muudeti ohutuks 2014. aastal. Selle käigus kujundati mäed ümber: nende harjad võeti maha ja nõlvad said laugema kuju. "Tema parimatel aegadel kutsusin mina endise mägironijana seda vaadet "Alutaguse peaahelikuks". Tänaseks on see siluett eurosulgemistööde tagajärjel "ära rikutud"," tõdes Enn Käiss.

Pärast tippude ümberkujundamist on kõige kõrgema Kohtla-Järve poolkoksimäe absoluutkõrgus ligi 170 meetrit.

Helesinised laguunid

Ida-Virumaa loodusimena on jõudnud meediasse Narva elektrijaamade territooriumil asuvad "helesiniseid laguunid", mida tuhaväljade settetiigid oma värvi poolest meenutavad. Sellist efekti põhjustavad vees sisalduvad ülipeened lubjakivi osakesed, kui valgus peegeldub nendelt tagasi, samuti veekogu põhjas olev hele karbonaatne sete.

Et tegu on kinnise tööstusobjektiga, on Eesti Energia manitsenud, et tuhaväljade settetiikide juurde ei maksa seiklema minna. Neil, kes soovivad näha ainulaadset helesinist värvi vett, tasub pigem sammud seada Aidu karjääri, mis on leidnud taaskasutust turismis ja spordis.

Lahtine kaevandus lõpetas töö 2012. aastal varude ammendumise tõttu. Pärast karjääri sulgemist hakkasid sissesõiduteed ja kaevealad veega täituma. Nii tekkiski keset kivikõrbe Eesti oma helesinine laguun, mida mööda saab libiseda kanuu, parve, draakonpaadi, kaatri või mõne muu veealusega. Aga ka ujudes, sest vesi on siin ülipuhas.