7 omapärast ning ainulaadse asukohaga muuseumi Tallinnas
Muuseum 80ndate kultusbaaris, taevalaotuses, kirikus, taotud kivi seina sisse või hoopis rajatud salajasse allveelaevatehasesse – Puhka Eestis kutsub vaatama neid paiku, mis pole huvitavad mitte ainult oma sisu, vaid ka välimuse poolest.
Kiek in de Köki kindlustustemuuseum
Vanalinnas kõrgub muuseum, mille erinevad osad on läbi ajaloo olnud kasutusel nii Läänemeremaade võimsaima kaitsetorni, tuntud Eesti kunstnike ateljee, nõukogudeaegse tuumavarjendi kui ka 1980ndate ühe popima peopaigana.
Rohkem kui poolel kilomeetril laiuv Kindlustustemuuseum ühendab omavahel 15. sajandist pärit jõulist Kiek in de Köki suurtükitorni, maa-aluseid bastionikäike, põneva ajalooga Neitsitorni, Tallitorni ja Lühikese jala väravatorni.
Niguliste muuseum
Niguliste on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis paikneb kirikuhoones. Kunstihuvilisi paeluvad kindlasti nii rahvusvaheliselt tuntuim Eestis paiknev teos - Bernt Notke „Surmatants" -, kui ka maailma üks paremini säilinud ja suurim hiliskeskaegne Hermen Rode töökojas valminud kappaltar. Lisaks sakraalkunsti tipptaiestele leiab Nigulistest ka kunstimuuseumi hõbedakambri.
Paranormaalsete nähtuste ja põnevate lugude austajatel tasub aga kirikusse sisenedes üles otsida hertsog Charles Eugène de Croy hauaplaat – just siin lebab Niguliste keldrivõlvide all seletamatul kombel mumifitseerunud Vene kõrge armeeohvitseri surnukeha, mida võlgade katteks 19. sajandil aastakümneid publikule raha eest eksponeeriti.
Vastupidiselt tuntud laste õudusloole, kus ühes must-mustas majas on must-must tuba, ei reeda helge nimega Pagari tänaval asuv elegantne juugendelamu eriti millegagi, et just siit sai alguse tuhandete inimeste kannatuste rada: 20. sajandi alguses ehitatud hoones asus pea pool sajandit ENSV siseasjade rahvakomissariaadi (NKVD) ehk hilisema nimega KGB peakorter, mille keldrid olid pikalt kasutusel vangikongidena. „Pagari majast" kurikuulsamat ning kardetumat oli omal ajal Eestist raske leida.
Täna täidab suurem osa majast oma esialgset funktsiooni rahuliku korterelamuna ning esimesel korrusel tegutseb vinoteek ja restoran. Keldris asunud vangikongidest on aga saanud okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu filiaal, mis räägib edasi KGB (m)aja sünget ajalugu.
Lennusadam, Eesti Meremuuseum
Pealinna kõige populaarsema muuseumi lugu algab eelmise sajandi alguses, kui osana Peeter Suure merekindlusest kerkisid Tallinna lahe kaldale võimsad vesilennukiangaarid. Valminud hoone oli ainulaadne nii oma suuruselt kui ka ehitustehnoloogialt: tegu oli esimese nii suuremahulise sisetoestuseta raudbetoonkoorikehitisega kogu maailmas. Omaaegne betoonist ime on ka tänapäeva kontekstis hämmastavalt õhuline: majesteetlike kuplite kooriku keskmine paksus lael on vaid kaheksa sentimeetrit.
Praegu tegutseb hoones Põhja-Euroopa üks uhkeimaid meremuuseume, Lennusadam, kus Sind ootavad ees nii päris ehtne 1930ndatest pärit allveelaev kui ka mitmed teised elusuuruses veesõidukid, miinid, kahurid ja põnevad interaktiivsed eksponaadid.
PROTO avastustehas asub Noblessneri sadamalinnakus, vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel Lennusadamast. Endises valukojas tegutseva interaktiivse keskuse lugu ei jää oma kuulsate betoonkuplitega naabrile sugugi alla: 1912. aastal rajasid kaks Peterburi ärimeest Emanuel Nobel (tuntud Alfred Nobeli vennapoeg) ja Arthur Lessner just siia Vene tsaaririigi ühe olulisema ning ülisalajase allveelaevatehase. Peale esimest maailmasõda veealuste sõjamasinate tootmine küll lõpetati, aga laevaehitus- ja remonditööd kestsid Noblessneris veel 2018. aastani.
Täna on valukoja vallutanud Euroopas ainulaadne hariv virtuaalreaalsuse keskus, kus tänu VR-tehnoloogiale ärkavad ellu sajanditetagused leiutised. Käed-külge-eksponaadid aitavad füüsikanähtusi mõista täiesti uute, mänguliste nurkade alt. Tegu on tõelise steampunk kõrgtehnoloogilise võlumaaga!
Suurem osa on ilmselt kuulnud Helsingi kaljukirikust, aga kas teadsid, et ka Tallinna üks armastatumaid vaatamisväärsusi on osaliselt ehitatud kaljuseina, täpsemalt Lasnamäe paekivi-nõlva? – Pekka Vapaavuori kavandatud ajatu ja väärikas Kumu valmis 2006. aastal ning on võitnud mitmeid tunnustatud arhitektuuri- ja muuseumiauhindu. Hiljuti tegi hoone ka oma Hollywoodi filmidebüüdi: nimelt on Kumu aatriumi kanda vastutusrikas fiktiivse Oslo vabasadama roll Christopher Nolani eriefektide eest Oscariga pärjatud rahvusvahelises põnevikus „Tenet" (Warner Bros. Pictures 2020).
Muuseumina on Kumu ülesanne hoida ja eksponeerida Eesti kunsti alates 18. sajandist tänapäevani. Lisaks saab just siin näha ka pealinna mainekaimaid külalisnäitusi nii rahvusvahelistelt staaridelt kui ka kohalikelt tunnustatud kunstnikelt.
Kus asub Põhja-Euroopa kõrgeim avatud vaateplatvorm? Tallinna Teletornis! 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregatiks valminud 314-meetrine hoone on Eesti kõrgeim ehitis, mille tipust avaneb 360-kraadine vaade ümbruskonnale. Kuuldavasti võib selge ilmaga näha lausa Helsingini välja!
Tornis on avatud ka põnevad interaktiivsed näitused geenitehnoloogiast ja ajaloost, einestada saab pilvepiiril asuvas restoranis. Julgematel tasub kindlasti proovida ka servalkõndi: aprillist oktoobrini saab lisatasu eest jalutada 175 meetri kõrgusel asuva vaateplatvormi turvapiireteta äärel – närvikõdi garanteeritud.
Uuri lisa siit!
