Kuigi kogunemine toimus sotsiaalpoliitika foonil, tulid mõistagi jutuks praegune tervishoiukriis. Arutati peamiselt kahte teemat: vaktsiinide patentide vabaks laskmist ja vaktsineerimise sertifikaati.

"Kui rääkida patentide vabakslaskmisest, siis mina tunnetus on see, et praegusel hetkel pole probleem mitte patendiga seotud tõrgetes, vaid selles, et on tarvis soodustada tehaste täisvõimsusel tootmist. Mõne kuu pärast võib olukord olla muidugi teistsugune, siis võib patentide vabaks laskmist toetada," sõnas peaminister. "Sertifikaadi osas oli põhiliseks teemaks see, kuidas Euroopa Liidu riikide vahel erinevad sertifikaadid omavahel suhtlevad, et need oleksid tunnustatavad. Veel suurem diskussioon puudutas seda, mis õigused see sertifikaat annab. Kokkulepe oli, et seda kasutatakse eelkõige piiride ületamisel, et suurim küsimus on, mis hakkab saama siseriiklikel tasanditel. Seda oli väga huvitav jälgida, kuidas erinevad riigipead seda teemat käsitlesid."

Kaja Kallas märkis, et seni, kuni vaktsiinid pole kõikidele inimestele kättesaadavad, ei tohiks tekitada sellega elu tavapärase toimimisega seonduvalt eriõigusi. Küll aga sõnas ta, et kui peaks toimuma suurüritusi, siis võiks vaktsineerimise olemasolu tõestamine olla mõistlik lahendus.

"Kui on tegemist sellise luksusega, mida ei pea kasutama, siis nende puhul võiks kaaluda vaktsineerimispassi kasutamist," sõnas Kallas. "Lisaks tuleb aga arvesse võtta seda, mida riik lubab ja teiseks veel seda, kuidas erasektor seda hakkab kasutama."

Kallas leidis, et selline lahendus aitaks tõsta vaktsineerimise jaoks motivatsiooni. Teiste EL-i riigipeade seas leidus ka isikuid, kes arvasid, et vaktsineerimispassi peaks küsima ka lausa näiteks kinnominekul.

Seisukohad on lahtised

Pandeemia foonil kerkib õhus muidugi ka küsimus, mis puudutab Schengeni ruumis vabat liikumist - millised seisukohad on EL-i liikmesriikide silmis seda asjaolu käsitledes?

Kallas tõdes, et turismi avamisest olid mõistetavalt eriti huvitatud just Lõuna-Euroopa riigid. "Tunnetus on siiski see, et juunis kahjuks veel nii ei saa," sõnas peaminister.

Mööda ei pääsetud kohtumisel ka Tšehhi-Venemaa teemast. Kallas sõnas, et Tšehhi peaminister tutvustas teistele riikidele oma seisukohti ning palus solidaarsust Euroopa Liidu poolt ühtse vastukäigu andmisel.

"Mina toetasin Tšehhi peaministrit selles asjas, et peab olema selge solidaarne ja ühtne käitumine," ütles Kallas. "Venemaa huvi on kindlasti see, et oleksime Euroopa Liiduna lõhestunud. Sellised märgid, kui ühele näidatakse ühes olukorras solidaarsust ja teisele mitte, on kindlasti vesi Venemaa veskile."

Riigijuhtide seas tekkis diskussioon, mille najalt jõudi järeldusele, et igasuguse sammu puhul on tarvis läbirääkimisi, mitte pelgalt fakti ette asetamist.

Mitte ühegi mainitud teema puhul nendest kolmest ei võetud veel otsuseid vastu.

"See oligi mitteametlik kohtumine, polnudki suuri otsuseid plaanis vastu võtta," nentis peaminister. "Maikuu lõpus tuleme nende teemade juurde tagasi."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid