Kas populaarsed turismisihtkohad Euroopas peavad selle suve vahele jätma või on neil veel lootust?

Koroonapandeemia kontrolli alla saamisega seotud tagasilöögid Euroopas ei jäta puudutamata ka turismisektorit, kus seni olid kõik lootused kiirel vakstineerimisel ja selle järel taastuma hakkaval reisimisel. Siiski ei pruugi kõik veel kadunud olla.

Pärast seda, kui Suurbritannia peaminister Boris Johnson muutis seniseid riigi koroonapiirangute leevendamise plaane, hoiatas valitsus, et keeld välismaistele puhkusereisidele võib veelgi pikeneda, kirjutab Bloomberg. Praegu on britid piirangu viimaseks kuupäevaks seadnud 17. mai.

Ka Saksamaa on pärast seda, kui sakslased tormasid lihavõttepühade puhul Hispaania saarele Mallorcale puhkusereise broneerima, asunud kaaluma ajutist keeldu välismaale puhkama minejatele.

Need on vaid järjekordsed tagasilöögid Euroopa võitluses koroonapandeemiga, kus ollakse niigi hädas vaevaliselt edasi liikuva vaktsineerimiskavaga ning kus nii Itaalia kui Prantsusmaa on kolmanda laine hirmus täiendavad piirangud kehtestanud.

See on väga suur löök kõigile neile, kes seni on uskunud, et niipea, kui Euroopa riigid saavad oma kodanikud vaktsineeritud, hakkab taastuma ka rahvusvaheline reisimine. Ennekõike on sellele panustanud nii suured reisikorraldajad – nagu TUI –, lennufirmad ja riigid, mille majandus väga tugevalt sõltub turismist – Hispaania, Kreeka, Itaalia ja Türgi.

TUI Suurbritannia klientide hulgas on hulgaliselt ka neid, veel mõned nädalad tagasi selleks suveks puhkusereise plaaninuid, kes on asunud tühistama oma reisi või lükkama neid juuli ja augusti asemel septembrisse, oktoobrisse või lausa järgmise aasta maisse. Kuigi seni on ettevõte lootnud palju oma Saksa klientide peale, on ka selles osas hakanud teatav kõhklus tekkima.

Nii andis maailma suurim reisikorraldaja juba möödunud neljapäeval teada, et on otsustanud oma reiside mahtu 2019. aastaga võrreldes vähendada seni plaanitud 80% taseme asemel 75%-ni. Ettevõtte aktsiahind reageeris selle peale 5%-lise kukkumisega.

Samal ajal aga põletab ettevõte raha, mis ta on saanud kolme erineva abipaketiga, mis Saksa valitsus on neile andnud. Ettevõtte võlakoorem on selle käigus kasvanud 7,2 miljardi euro võrra.

Loodavad veel turismi taastumise peale sel suvel

Siiski on veel neid, kes on veendunud, et see suvi ära ei jää ning puhata saab ikkagi täiel rinnal. Küll aga võib see näha välja mõnevõrra teistsugusem, kui paljud nii Suurbritannias või Euroopas on lootnud.

Iiri odavlennufirma Ryanairi tegevjuht Michael O’Leary rääkis kolmapäeval, et kui vaktsineerimisnumbrid jõuaksid väga kõrgele tasemele turismi kõrghooajaks juuliks, augustiks ning septembriks, siis oleks reisid populaarsetesse turismisihtkohtadesse nii Suurbritannias kui Euroopas juba võimalikud.

Kuigi Prantsuse hotelliketi Accor tegevjuht Sebastien Bazin märkis, et viimased kaks-kolm nädalat on toonud kaasa broneeringute tühistamise laine, ütleb jälle maailma suurim pakettreiside pakkuja TUI, et neil on samal ajal nii Suurbritannias kui Saksamaal – mis on nende ühed suurimad turud – jälle tellimuste kasvu näha.

Nende jutus võib olla iva. Vakstineerimispass või ükskõik milline teine süsteem, mis võimaldaks reisijatel tõestada, et nad on kas vaktsineeritud või neil on negatiivne viirustest ette näidata, oleks üks võimalik lahendus.

Kreeka on juba välja öelnud, et nemad ootavad puhkusereisijad tagasi alates 14. maist, kui nad on vaktsineeritud, viiruse läbi põdenud või enne lendu saanud negatiivse koroonatesti tulemuse.

Suurbritannia on asunud kaaluma nö valgusfoori süsteemi, kus britid saaks karantiinivabalt reisida nö rohelistesse ehk madala haigestumise riskiga riikidesse, rangemad nõuded oleks aga kollasesse või punasesse tsooni kuuluvatele piirkondadele.

Muidugi võivad Euroopa riigid leida ka, et uutesse, vaktsiinidele mitte nii kergesti alluvatesse viirustüvedesse nakatumise oht on liiga kõrge, et võimaldada inimestel välismaale puhkama reisida.

Paljudel riigijuhtidel on veel selgelt meeles, kuidas eelmise sügisesele teisele lainele andsid hoogu puhkusereisidelt naasvad kodanikud. Ka on valitsustele oluliselt lihtsam jätkata rahaliselt ennekõike ühe sektori – reisi- ja turismisektori – toetamist, kui keerata kogu riigi majandus lukku.

Üks valdkond võidab kindlasti

Siiski on selle kõige kõrval ka üks hea uudis. Suurim võitja selles olukorras on siseturism. Seda on näha ka juba eelpool näiteks toodud Suurbritannia ja Saksamaa ettevõtete pealt.

Näiteks Suurbritannia hotelli- ja restoraniketi Whitbread enamus külastajaid nii Suurbritannias kui Saksamaal on siseturistid. Ka Prantsuse hotelliketi Accor sissetulekutest kaks kolmandikku tuleb nii Suurbritannias, Saksamaal ja Prantsusmaal kohalikelt.