Et Air Balticu osa Läti majanduses on olnud 2,5 protsenti SKT-st ja 30 000 kaudset töökohta, sõltub mitme, eeskätt turismiga seotud majandusharu avanemine lennufirma otsustest ja võimalustest.

Eelmise aastaga võrreldes on kaks kolmandikku lendajaid küll vähemaks jäänud ja Läti riik on toetanud Air Balticut 250 miljoni euroga, mis olude paranedes tuleb tagasi maksta, kuid kriisist väljumise plaanid hõlmavad ka palju muud.

Air Balticu tegevjuht Martin Gaussi sõnul on ettevõttel viis versiooni, kuidas kriisist välja tulla. "Kõik need variandid on kooskõlas meie äriplaaniga Destination 2025 Clean. Nende põhjal saame öelda, mida Air Baltic teeb, kui vaktsineeritute arv jõuab teatud tasemele. Praegu pole meil võimalik otsustada, kuhu lennata," lausus Gauss.

Vaid üht tüüpi lennukite ehk Airbus A-220 kasutamine on vähendanud nii hooldus-, kütte- kui ka taristutasu, koodijagamine paljude partneritega peaks tagama Riia lennujaamale palju transiitreisijaid. See omakorda võimaldab Riiast, Tallinnast ja Vilniusest lennata paljudesse sihtkohtadesse, mis vaid otselendude kasutajatega poleks tulus.

Uusi lennukeid on Air Balticul praegu 25 ja aasta lõpuks lisandub veel seitse. Koos optsioonivõimalusega on endiselt jõus eesmärk 50 lennukit, börsile suundumine ja 2025. aasta käive miljard eurot.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid