Olgu kohe öeldud, et külm kui selline ise haigusi ei põhjusta — ei ole olemas külmabakterit või -viirust. Küll aga soodustavad niisked, märjad ja külmad ilmad loomuliku kaitsevõime langust, mille tulemusena ollakse vastuvõtlikumad ümbritsevatele viirustele.

Teine põhjus, miks külmaperioodil sagedamini haigestutakse, tuleneb sellest, et talvisel ajal viibitakse rohkem kinnistes siseruumides ja hulgakesi koos. See omakorda toob kaasa viiruste suurema kontsentratsiooni ruumis.

Aga miks on nii, et kui ruumis on kaheksa inimest ja viirused, siis osa inimesi jääb haigeks ja osa mitte? Asi on selles, et nakkuslikesse viirushaigustesse jäämine oleneb eelkõige organismi vastupanuvõimest ehk immuunsuse tugevusest, meie läheduses olevate viiruste hulgast ja nendega kokkupuutumise sagedusest.

See aga tähendab, et viirushaiguste poolest ohtlikul ajal on oluline, et organismi immuunsüsteem toimiks tõrgeteta. Just immuunsüsteemi füsioloogiliseks ülesandeks on nakkusi ära hoida ja kui see ei ole õnnestunud, siis kõrvaldada või teha kahjutuks nakkuse esilekutsuja ja kindlustada haigusest paranemine.

Üheks võimaluseks loomulikku immuunsust stimuleerida on karastada end talvel lumes või vees, kuid aitab ka jaheda või külma duši all käimine. Karastunud inimese organismis ei tekita külm keskkond viiruste rünnakule vastuvõtlikku pinnast. Karastamine ergutab organite tööd, parandab keha termoregulatsiooni ning abistab keha mürkide väljutamisel. Ühtlasi elavdab vereringet ja parandab veresoonte elastsust. Ehk, nagu kirjutas Martin Eek portaalis Bioneer, naha veresoontes ehk kapillaarides paiknevate närvilõpmete korduv mõjutamine vahelduva temperatuuriga tõstab veresoonte toonust, „õpetades” neile kiiret ahenemist ja laienemist. Kapillaaride läbimõõdu muutmisega suuremaks või väiksemaks on võimalik naha kaudu kehast väljuvat soojushulka 70-90 protsendi ulatuses suurendada või vähendada.

Piltlikult öeldes oskab meie keha vajadusel endale hetkega kampsuni selga kududa. Ent seda on vaja harjutada. Ehk siis ennast karastada. Ja teha seda iga päev. Ainult regulaarse tegevusega sunnitakse organismi „meeles pidama” õiget reaktsiooni külmale ja kuumale ning temperatuurimuutustega kohanema.

Organism harjub külmaga kiiremini ja paremini, kui karastada end iga päev 5 minutit, mitte aga üle päeva 10 minutit. Paari-kolme nädala pikkune paus karastamises aga nõrgestab juba omandatud kaitsereaktsioone või kaotab need sootuks.

Karastumine peab toimuma järk-järgult külmaga harjutades ja kohanedes, mis vähendab reaktsiooni külmale kui stressorile.

Stressireaktsiooni korral tekib kehas erutusseisund ja organismi ressursse mobiliseeritakse kiiresti, tekitades lihaskrampe ja hapnikupuudust. Samuti hakkab neerupealiste koor tootma kahesuguseid hormoone — adrenaliini ja kortikosteroide -, millest viimased, esinedes suures koguses, kahjustavad veresooni ja immuunsüsteemi ning nende kahe hormooni koosmõjul tekib tromboosioht.

Järk-järgult külmaga harjutamine aga optimeerib keha stressireaktsiooni ja pikapeale tekib kohanemine. Külma põhjustatud erutuseimpulss suurendab ka ajust eristuva hormooni serotoniini hulka, suurendades heaolutunnet ja tekitades heas mõttes sõltuvust. Naudingu saamiseks on vaja aina suuremat doosi ehk uusi pööraseid väljakutseid. Näiteks jääaugus suplemist. Mis tegelikult ei olegi nii pöörane.

Talisuplusega soovitatakse alustada sügisel, kui ilmad tasapisi külmenevad. Talisupluse harrastamine tähendab alla kümne kraadises vees kümblemist vähemalt kaks korda nädalas ja iga kord soovitatavalt vähemalt poole minuti vältel.

Vette tasub minna soojendatud lihastega, tähtis on veri enne korralikult ringlema saada. Aitab võimlemine, käteringid või saun. Vette tuleks minna rahulikus tempos, unustamata hingamist! Talisuplust on soovitatav harrastada koos seltskonnaga, sest kunagi ei tea, kuidas keha reageerib. Kui üle pingutada, ei pruugi külmakangete jäsemetega ise jääaugust välja saada. Pärast taliujumist tuleb katta keha soojalt, et mitte külmetuda. Ujumise ajal võiks peas olla müts, samuti on hea termosega kaasa võtta sooja teed. Sest nagu öeldakse — karastamisest ei tohi saada karistamist.

Foto: Asso Puidet

Artikkel on avaldatud koostöös Kaitseliidu ajakirjaga Kaitse Kodu! - uuri ajakirja kohta lähemalt SIIT.