„Mõte oma tegevustega Gruusiasse laieneda on Eesti Pagulasabil mõtteis tiksunud juba mõnda aega. Kuna nii Ukrainas, Liibanonis kui ka Jordaanias on meil ette näidata edukas sisepõgenike eluolu ja ettevõtlust toetavate projektide renomee, siis tundub loogiline jätk rakendada analoogset mudelit ka Gruusias," ütles Eesti Pagulasabi projektijuht Taavet Tomberg.

Aprillis 2020 pöördus Gruusia Eesti poole, et edastada palve alustamaks abiprojektidega Gruusias. Eesti Pagulasabi kohapealseks partneriks on Tserovani sisepõgenike asulas tegutsev organisatsioon For Better Future, kellel on pikaaegne kogemus sisepõgenikega töötamisel, samuti on organisatsioonil sotsiaalne ettevõte, mille kaudu pakutakse sisepõgenikele tööd ja aidatakse igapäevasel toimetulekul.

"Gruusias on tööturule sisenemine naistele üsna keeruline, eriti sisepõgenikele. Meestel on tunduvalt rohkem võimalusi, lisaks saavad nad töötada tehastes, mis nõuavad tugevat füüsilist vormi, samas kui naised on tavaliselt koduperenaised ja jäävad lastega koju. Sageli ei oska nad isegi CV-d kirjutada ega oma lihtsaid teoreetilisi teadmisi tööturule sisenemise kohta. Naised ei saa kodust ja lastest lahkuda, et otsida tööd kaugemal, näiteks Thbilisis, kus on palju rohkem võimalusi. Sisepõgenikest naistel pole pankadega suheldes laenu saamiseks ühtegi tagatist, mida kindlustusena kasutada. Ligikaudu 95% kinnisvaraomanikest on mehed," ütles Ekaterine Zaridze, For Better Future projektijuht.

For Better Future kontor Tserovanis. Foto: MTÜ Eesti Pagulasabi

Zaridze kinnitusel on Gruusias endiselt levinud sügav veendumus, et mehed teevad paremat äri ning naised peaksid olema lihtsalt suurepärased emad. Kuigi uues põlvkonnas see mõtteviis väheneb, on Gruusia meestel jätkuvalt tihti ka perekonna suurem toetus: näiteks kui ühes peres kasvavad poiss ja tüdruk, kel on samad ideed, siis on poisil suurem võimalus saada tuge vanematelt või ka pankadelt laenu.

Gruusia on viimase 30 aasta jooksul näinud kahte suuremat relvakonflikti ja nendega seotud sisepõgenike kriisi Abhaasias ja Lõuna-Osseetias: aastatel 1991-1992 ning uuesti aastal 2008. Kuigi suur hulk kahe relvakonflikti tagajärjel põgenenud inimestest on tänaseks saanud oma kodudesse naasta, on hetkel Gruusias sisepõgeniku staatuses umbes 251 000 inimest. Nende väljavaated olukorra muutmiseks ja koju naasmiseks on väikesed.

Projekti "Gruusia sisepõgenikest naiste jätkusuutliku toimetuleku toetamine läbi väikeettevõtluse" tulemusel saavad rahalist toetust 40 naist, lisaks saavad nad osa võtta pooleaastasest mentorlusprogrammis, mis aitab ärid jätkusuutlikuks vormida.

Projekti rahastab Eesti välisministeerium arengukoostöö vahenditest.

Gruusia sisepõgenike asundus. Foto: MTÜ Eesti Pagulasabi


Artikkel sündis koostöös Eesti Pagulasabiga (https://www.pagulasabi.ee/) (ERC - Estonian Refugee Council). Pagulasabi aitab pagulastel ja rändetaustaga inimestel Eestis paremini kohaneda, lisaks pakub humanitaarabi Gruusias, Ukrainas, Jordaanias ja Liibanonis. Tallinnas tegutseb ERC sotsiaalne ettevõte Siin & Sääl (https://siinjasaal.ee/), kus rändetaustaga inimesed pakuvad toitlustust, korraldavad keeleõpet ja töötube ning müüvad oma tooteid läbi e-poe. Jälgi Eesti Pagulasabi tegemisi ka Facebookis. https://www.facebook.com/pagulasabi