"Tänu regatile saavad Tallinna merepäevad uue mõõtme, kuna nii palju erinevaid purjelaevu ei ole kunagi varem merepäevi külastanud. Hetkel on teada, et Tallinna sadam võõrustab purjekaid kõikjalt Euroopast. Lisaks Läänemere ümbruse riikidele oodatakse osalejaid ka Saksamaalt, Hollandist, Belgiast, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja mujalt. Täpsem koosseis veel selgub ning sõltub suuresti ka pandeemiast," ütles Eesti Noorte Purjeõppeseltsi STA Estonia juhatuse liige ja Vesta kapten Madis Rallmann.

Rallmanni sõnul korraldatakse The Tall Ships Races regatte selleks, et tänapäeva noored saaksid võimaluse purjetada. "Esimene regatt korraldati 65 aastat tagasi ja juba seal oli tingimus, et pooled meeskonnaliikmed peavad olema vanuses 15-25. Sellest ajast saati on palju vett merre voolanud ja regati eesmärgid lisaks võidusõitmisele samuti arenenud: oluliseks on muutunud meeskonnatöö kogemus, vabama sotsiaalse suhtlemise ja kuulumistunde andmine. Samuti hinnatakse regatil üha enam loodushoidu. Kui inimesel puudub kontakt merega, siis on tal ka raske oma käitumist mere suhtes hoolivamaks muuta - üldiselt hoolime ju enim asjadest, millega meil on isiklik kokkupuude," lisas Rallmann.

Võimalus regatil osalemiseks ja merel purjetamise kogemuseks on ka Eesti noortel. Tallinna linn on praeguseks välja andnud 165 toetust, ehk juba on 165 Eestimaa noort saanud võimaluse regatile purjetama minna. Hetkel saavad noored kandideerida veel Omaani Sultanaadi stipendiumile. Rallmann rõhutas, et noori ei valita selle pinnalt, kas neil on varasem purjetamise kogemus või mitte. "Oluline on, et noored tahaksid purjetada ja seega saavad stipendiume ka need, kes pole kunagi purjelaevaga merel käinud. See käimine ise on aga kõige vingem elamus, mida merelt saada võib. Ütlen seda oma kogemusest, kui 23-aastasena esimest korda The Tall Ships Races regatil osalesin."

Regati Tallinna külastus on suurejooneline vaatepilt kõigile Eesti inimestele, olenemata sellest, kas neid merele kutsub või ei. Võidusõidust osavõtjatel võib Rallmanni sõnul aga ette tulla nii eneseületamist tormisema ilmaga, avaruse kogemist, aga ka võimalust anda oma panus tervesse meeskonda. Lisaks on purjetamine üks väheseid viise heitgaasideta reisimiseks ja omamoodi kogemus on, kui panustad ise sada protsenti oma reisiteekonna läbimisse. "Punktist A kuni B ei vii sind mitte reisifirma, vaid enda aktiivne tegevus ja panus," ütles Rallmann.

The Tall Ships Races 2021 regatt toimub Läänemerel 27. juunist kuni 3. augustini, peatudes Klaipeda, Turu, Tallinna, Marienhamni ja Szczecini sadamtes. Tallinnas saab purjekaid imetleda 15-18. juulil.

Regatil osalevad ka suured purjelaevad, mida saavad nii seest kui väljast külastada ka sadamasse tulnud uudistajad. Foto: Sail Training International

Kas teadsid?

Purjeõppesõit on õppereis, mille eesmärgiks on osalejaid pardal koolitada. Purjeõpperegatt omakorda on nende laevade võidusõit, mille meeskondades osalevad õppurid ei pea pardale astudes teadma midagi muud, kui et vesi on märg ja tuulega lainetab. Õppides ja meeskonnana tegutsedes sõidetakse võidu ühest regatisadamast teise. Sadamates toimuvad pidustused, mis koos moodustavad ühe maailma suurima merefestivali.

Regati 2021. aasta sõit on jagatud kuueks etapiks, mille käigus koolitatakse võimalikult palju noori (ja hingelt noori) ning antakse esimene purjetamiskogemus. Noorte alla lähevad kõik, kel vanust 15 kuni 25 eluaastat, nemad saavad kandideerida ka Omaani Sultanaadi stipendiumile, mis katab regatil osalemise kulud. Purjetada saab nii suurtel purjelaevadel kui ka STA Estonia enda purjeõppejahil Vesta.

Regati esimene sõit viib Tallinnast Klaipedasse, kus koguneb kogu regati laevastik. Edasi purjetatakse võidu üle Läänemere põhja suunas, et jõuda Turu linna Soomes. Seal toimuvad suurejoonelised sadamapidustused, millele järgneb Cruise In Company etapp ja laevastik liigub sõbralikult koos Tallinna. Pealinnast algab taas võidusõit, mille lõpp on Marienhamnis Ahvenamaal. Viimane etapp viib üle Läänemere Szczecinisse Poolas. Szczecinis regatt ka lõpeb, kuid Vestaga purjetatakse vahepeatusi tehes tagasi koju Eestisse.

Foto: Madle Timm