Vaktsineerimisega alustamine erinevates riikides andis reisitööstuse jaoks palju lootust, kuid uued kiiresti levivad koroonatüved võivad paljude inimeste puhkuseplaanide jaoks saatuslikuks saada. Lennufirmade jaoks on see masendav uudis, kuna suvi on reisimise kõrghooaeg.

Euroopa lennufirmad on juba niigi koroonaviiruse tõttu palju kannatada saanud. Eelmise aasta aprillist septembrini polnud neil võimalik teenida sama tulu, mida normaalselt selle perioodiga teenitakse. Veel üks vahele jäänud suvi võib aga mõjuda veelgi laastavamalt.

Londonis asuva Citigroupi analüütik Mark Manduca sõnul on Euroopa suurimaks probleemiks riikide erinevad nõudmised ja piirangud. Inimesed ei tea, millised piirangud kuskil on ja seetõttu pigem väldivad reisimist. Seega on lennukeid palju keerulisem täis saada kui näiteks Aasias või Ameerikas.

Jaanuaris avastati Suurbritannias koroonaviiruse uus muteerunud tüvi. Lennukite täituvus riigi lennuliinidel vähenes nädalaga lausa 27 protsenti. Põhja-Ameerikas langes samal perioodil lennukite täituvus 10 protsenti ja Aasias vaid 5 protsenti.

Suurbritannias on hetkel karmid piirangud. Euroopa riigid vastasid sellele olukorrale ka enda piiriületamise reeglite karmistamisega. Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler Angela Merkel hoiatas, et piirangud võivad pikeneda aprillini.

Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine pole lennubroneeringute arvu kuigi jõudsalt tõstnud. See arv on isegi väiksem, kui eelmise aasta lõpus. See on eriti halb uudis väiksematele lennufirmadele nagu näiteks Norwegian Air Shuttle, mis eelmisel aastal esitas pankrotikaitse avalduse.

Euroopa lennufirmad on pandeemia tõttu kannatanud rohkem kui ühegi teise regiooni lennufirmad. Pandeemia tõttu kannatavad ka kõige edukamad ettevõtjad — näiteks Ryanair on vähendanud enda lende senikauaks, kuni Suurbritannias ja Iirimaal olukord leebub. Ka British Airways oli sunnitud enda niigi vähest lendude arvu veelgi vähendama.

Euroopa suurim reisibüroo TUI jälgib pingsalt olukorra kulgemist, sest nad on planeerinud selleks suveks ligi 80 protsenti enda tavalisest reisimahust. See tähendab kümneid miljoneid turiste.

Loomulikult mõjub ebakindel tulevik lennufirmadele rusuvalt. Paljud on toetusi või laenusid saanud riigi valitsustelt. Lufthansa soovis enda rahaasjad saada sellel aastal tasemele, et saaks hakata tagasi maksma riigilt saadud 8 miljardi euro suurust laenu, kuid kui olukord paremaks ei muutu, võib ka neil veel hoopis uusi toetusi vaja minna. Ka Air France-KLM peab ilmselt Prantsuse ja Hollandi valitsustelt toetusi juurde küsima. Firma on praegu saanud toetust natuke üle 10 miljardi euro.

Siiski pole kõik ainult negatiivne. Näiteks Lufthansa (teenindades vaid 25 protsenti enda tavalisest mahust) on juba vaikselt taastumist alustanud. Neil on lootus, et varsti on võimalik taasavada liinid Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahel.

Kehv majanduslik seis võib mõjutada ka lennukivalmistajaid Airbus SE-d ja Boeing Co.-d, mis siiani on suutnud tellimuste tühistamisi vältida. Seda tänu sellele, et nad on lubanud lennufirmadel tellimusi edasi lükata. Kuid kui lennufirmadel puudub võimalus taastumist alustada, on ka uute lennukite ostmine küsimärgi all.

EasyJeti tegevdirektor Johan Lundgreni sõnul pakub Airbus sellist paindlikkust isegi tellimustele, mis on tehtud aastaid tagasi. Ta lisas, et usub, et reisijate arv kasvab koheselt, kui koroonaviirus on kontrolli alla saadud. Oddo BHF-i analüütik Yan Derocles lisas, et selleks, et maailmas tavaline reisimine taastuma saaks hakata, peaks vaktsineeritud olema umbes 40 kuni 60 protsenti inimestest. Sellest oleme me veel aga väga kaugel.

Allikas: bloomberg.com