Peipsi ääres Sibulateel Mesi tare puhkemaja pidav Herling Mesi kirjutab oma blogipostituses väga tabavalt lahti, mida selline kohtlemine ühe väikeettevõtja jaoks tähendab. Avaldame blogipostituse autori nõusolekul täies mahus.

EASi ja Rahandusministeeriumi häbiplekk

Turismisektor, nagu mitmed teisedki, on aastal 2020 ja edasi saanud kõvasti pihta. Konkreetselt turismist on räägitud palju ja on olnud erinevaid toetusmeetmeid. Küll sai kevadel erinevaid toetusi taotleda ja sügiselgi avati voore ning lisaks valitsuselt abistav meede palkade maksmiseks.

Ma ei läinud mitte ühegi ukse taha kaapima, käsi pikalt ette sirutatud. Mul on alati olnud põhimõte, et ise peab hakkama saama ja kui sellise olukorra muutusega, on see esiti lühiajaline või pika vinnaga, juba esimsel kuul toime ei tule, siis vist on mõistlikum pigem varem kui hiljem uksed kinni panna.

Ka ei ole ma olnud eriline projektitoetuste küsija. Esiteks, mulle meeldib vana ja taaskasutatud stiil, mitte kips ja 90-kraadise nurgaga seinad-põrandad. Vanad majad annavad ikka palju üllatusi välja ja neid kõiki ette näha kunagi ei õnnestu. Oleme ise teinud, oma rahakotiga ja ausalt, ma olen ise rahul olnud. Rikkaks pole saanud, sest kõik, mis sisse tuleb, läheb jälle investeeringuks välja tagasi. Härra jälle on porisenud, et näe, see ja too ja kolmas asi on tehtud LEADER või mõne muu projektiga ja miks meie oleme lollid, kes oma rahaga ehitavad. Meil siin endal ümberringigi inimesi, kes ilma projektita ehk oma raha eest ei liiguta lille ka.

Ma pole selline. Küll aga olen hoidnud silma peal ühel või teisel meetmel, et juhul kui sobitub plaanidega, siis taotlust teha, aga nii, et vastab meie põhimõtetele ja meetme eesmärkidele.

Eelmisel kevadel tuli EAS välja ärimudeli uuendamise toetusega, oli nii väikeprojektidele kui suurprojektidele. Selleks ajaks, kui mina info avastasin ja kirjutama hakkasin, oli väikeprojektide maht täis saanud. Olgu, hakkasin siis suuremalt mõtlema ja suurprojekti vormistama. Meede avati ja ÕHTUKS juba suleti, sest maht oli täis!

Mul vajus suu lahti. Väga veider süsteem. Igas muus voorus või programmis on ette teada taotluste esitamise ajavahemik - nädal või kuu ning lõpptähtaeg kellaajaliselt, mis ajaks peab taotlus esitatud olema. EASilt selline üllatus!

Sügisel tuli EASilt pressiteade, et uus voor avaneb 7. jaanuari hommikul kell 9 ja maht on 4,1 miljonit. "TORE" üllatus oli avastada 5. jaanuari hommikul, et mahtu oli POOLE VÕRRA salaja, ilma igasuguste teavituste või pressiteateta lihtsalt vähendatud.

Ma olin kolm kuud valmistanud ette taotlust, finantsanalüüsi, ärimudeli ideed ja sada miljonit muud dokumenti, mida nende taotlussüsteem nõuab. Päris äge motivaator kaks päeva enne vooru avamist.

Hommikul saatsin kõik varakult toast ära, et rahulikult ja segamatult taotlust sisestada. Sest iga lahter tuli täita, mitte ainult ankeedid lisada ja ESITA nuppu vajutada. Kõik lahtrid olid ette valmis kirjutatud, et siis õigesse kohta kiirelt kopeerida.

Keset esitamist, kell 9.26 saabus süsteemi teade, et voor suletud ja maht täitunud.

Täiesti haige süsteem. Mina esitasin enda taotluse ära ca 9.40, lasi allkirjastada ja esitada, aga joone alla ja põhimõtteliselt pole lootustki, et keegi kasvõi loeb seda. Kõik analüüsid, tellitud joonised, muud lisadokumendid, mida on joostud ja ajakriitiliselt aetud, kuhu on juba investeeritud.

Oleks see taotlus olnud 3 rida, aga see oli juba paberil üle 19 A4 lehe.

Ma olen nii pettunud EASis ja kogu valitsusala tegemistes, et seda on raske sõnadesse panna. Ja ma pole ainus, teadaolevalt 250 või rohkem turismiettevõtjat olid valmistunud oma äriideed esitama. Raha antakse umbes kümnele. Konkurents on tihe ja eks EAS valib ka alati suurfirmasid, Lottemaad jne, aga see, et isegi oma ideed esitada ei saa, see on tõesti tase! Eriti, et varasemalt on see välja kommunikeeritud. Poole sõidu pealt hobuseid ei vahetata!

Mesi tare. Foto: Evelin Sammel


Mesi tare, foto: Ahto Sooaru