Eestlanna praktika Belgias: algul ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama — aina lobisesin ja lobisesin

Simona Saaliste on Tallinna Teeninduskooli pagar-kondiitri ja magustoidukoka erialade vilistlane, kes on Erasmus+ programmiga välismaal kogemusi saanud lausa kolm korda. Esimest korda käis ta väikese rühmaga koolist kolm nädalat Taanis õppimas, kuid järgmised kogemused viisid ta juba üksinda Belgiasse, kus ootasid pikad tööpäevad ja lõputult uusi oskusi.

Eelmisel aastal lõpetas Simona pagar-kondiitri eriala ning tänavu ka magustoidukoka eriala. Mõlemad õpingud kulmineerusid kolme kuu pikkuste praktikaperioodidega Belgias. “Kui ma lõpetasin pagar-kondiitri eriala, siis ma teadsin, et on võimalus minna välispraktikale, aga ma ei osanud kellegagi kontakti võtta. Belgias on aga eraldi organisatsioon, mis tegeleb praktikantidega ja neil on rohkelt partnereid Belgias ning selle organisatsiooni kaudu ma leidsingi endale praktikakoha.”

Simona sõnul oli kogu kandideerimisprotsess väga lihtne ja ladus ning ta oli väga motiveeritud seda tegema: “Alati on hea minna välismaale teistsuguste ja paremate kondiitrite käe alla õppima — eriti kui Erasmus toetab ka rahaliselt, siis oleks päris rumal sellist võimalust raisku lasta!”

Esimene Erasmuse praktika oli veel kooliajal, kui ta läks Taani kolmeks nädalaks õppima. Simona hindab ka seda kogemust kõrgelt, sest see andis muidugi nii uusi oskuseid kui keelepraktikat, kuid pikaajaline välispraktika on hoopis teine tase, lisaks ka üksinda minek.

Simona tunnistab, et Belgiasse praktikale minnes oli ta esialgu natukene murelik: “Ma olin selle Belgia partnerorganisatsiooniga esimene katsejänes TeKost ning ei teadnud, mida karta või oodata. Viimaks otsustasin, et saab, mis saab!” Kõik läks aga väga hästi — seal olid väga toredad inimesed, Simona inglise keel arenes väga kiiresti: “Esimesed päevad ma muretsesin oma inglise keele pärast ja ei jutustanud üleliia, kuid mida aeg edasi, seda julgemaks ma muutusin ja lõpuks ei saanud ma enam pidama — lihtsalt lobisesin ja lobisesin.”

Olulisel kohal on loomulikult ka šokolaadimaa täiesti omaette klassist kondiitritase: “Mind huvitab see päriselt ja ma olin väga motiveeritud õppima. Ma olin kuus päeva nädalas tööl ning pühapäevad olid küll vabad, aga enamus kohti olid suletud, nii et ma lihtsalt puhkasin ja laadisin end uueks nädalaks.”

Vaatamata väsitavatele tööpäevadele, tundis Simona, et Belgiast on tal veel väga palju õppida ning kandideeris järgmisesse kohta praktikale: “Mul on võimalus näha ja harjutada uusi nippe. Iga koht teeb erinevaid asju — niimoodi võiks lõputult uusi kogemusi jahtida.”

Tänavune praktika ei erine vaid asukoha mõtte, vaid ka tingimused on täiesti erinevad: “Koduigatsust tekitab kas või teadmine, et siin on kõik kinni, aga Eestis on kõik avatud. Nüüd on küll ka siin poed avatud, aga vabal ajal pole siin ikkagi midagi teha ega kuhugi minna. Selles suhtes on koroonatingimustes siin olemine oluliselt raskem kui möödunud kogemus. Töö teeb tänavu raskemaks ka maskide kandmine, mida tuleb hommikust õhtuni ees hoida.”

Simona säilitab siiski positiivsuse ja vaatamata kõigele soovitab Erasmus+ kogemus k i n d l a s t i kõigile: “See on sõnulseletamatu kogemus — keelepraktika; uued tutvused, teadmised ja oskused —, see on võrratu võimalus! Ma olen väga-väga tänulik selle võimaluse eest!” Kuigi Simonal ei ole plaanid paigas, mida ta Eestis edasi teeb, siis on praktikad talle nii palju uusi oskuseid ja teadmisi andnud, et see toetab teda väga palju ka edaspidi tööle kandideerimisel.

Vaata galeriid:

Erasmuse blogis jagavad Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse õpirändurid oma lugusid laiast maailmast. Selleks, et ise õpirändama minna, leiad rohkem infot leheküljelt www.archimedes.ee.