Liis Lass Singapuris: mulle ja mu emale pole mingi probleem käia korraga heas tempos ära kümme või viisteist kilomeetrit
Avaldame katkendi Liis Lassi raamatust "Minu Singapur. Praktiline paradiis", kirjastuselt Petrone Print.
Tiheasustusega linnriik Singapur ei pretendeeri esimese ropsuga küll loodushuvilise unistuste reisisihtkohaks, kuid saarele saabunu võib olla meeldivalt üllatatud, kui avastab, kui palju on tegelikult teha ja näha selle pisikese saareriigi looduskaunites kohtades. Olgu need siis inimkäe kohendatud või looduslikud.
Geograafiliselt on tegemist täieliku paradiisiga — aasta ringi püsib ilm 32-34 soojakraadi juures ja päevad on enamjaolt päikesepaistelised. On soojasid troopilisi ja pigem lühikesi vihmasabinaid. Räägitakse, et on olemas isegi vihmaperiood, kuid kuna ma pole ise veel mingit kurnavat vihmast aastaaega täheldanud, siis järelikult on see „vihmaperiood” vaid veidi rohkemate sademetega aeg, mida eriti tähelegi ei pane.
Troopikale kohaselt on kõik roheline ja kasvab jõudsalt. Oma loodusjalutuskäikudelt koju tassitud noored kookospähklid on kõik mu terrassil ilma suurema hoolduseta ilusateks suurteks palmipuudeks kasvanud ja sama on mu mitmevärviliste plumeeriatega, mille õit võibki üheks selle regiooni kaunimaks ja paremini lõhnavaks pidada. Isegi tühjalt seisma jäänud potti, kuhu on vana mulda sisse jäänud, hakkab õige pea midagi täiesti ise kasvama! Niimoodi söödata õnge vette visates olen endale imekombel saanud kasvama näiteks sellise toreda maitsetaime nagu Tai basiilik.
***
Singapuris ei ole suuri mägesid, kõrgeim küngas on 163meetrine Bukit Timah Hill, kuid jalutamis- ja ka matkarõõmu pakub saar sellegipoolest väga palju. Jala on võimalik käia kõikjal ja jalutada — olgugi et üsna palavas — on tänu parkidele ja parke omavahel ühendavatele rohelistele koridoridele väga nauditav. Näiteks on Singapuris mitu saare eri otsi ühendavat park connector’it ehk muust liiklusest eraldatud laia ja valgustatud jalgrada, mille kaudu saab lihtsalt jalgsi, rattaga või lapsekäruga ühelt rannikult teiseni kulgeda. Varsti valmib 150kilomeetrine ringikujuline tervet Singapuri hõlmav jalutustee.
Mina ja mu ema armastame kõndimist väga ning iga kord, kui ema Singapuris on, võtame ette uusi marsruute. Meile pole mingi probleem käia korraga ja heas tempos ära kümme või viisteist kilomeetrit.
***
Ma imestan Singapuris ringi sõites siiani, kui hästi ja stiilselt on võimalik kaunistada linnaruumi. Parkidest rääkimata — need on siin kõik kaunid ja eeskujulikult hooldatud —, kuid ka lihtsalt teeäärsed alad, teepiirded, sillaalused ja -pealsed, kõik on roheline ja õites. Massiivsetele betoonist sildadele on istutatud väänkasvud — kuulu järgi oli just Lee Kuan Yew see, kes need ronitaimed välja valis, et need linnale nii olulised, kuid kahvatud betoonist lahmakad inimesi vähem rõhuksid. Sarnast ehitusega põimuvat rohelust näeb linnapildis kõikjal.
Kõrghoonete küljes rippuvad taimed ei ole enam nähtus omaette, vaid sellest on saanud norm. Ka meie maja on ühel küljel kaetud vertikaalselt kasvava muru ja lilledega. Juhuslik ei ole siin linnas midagi ja oskusliku aianduse kasulikkusest on teadlikud ka Singapuri valitsejad ja linnaplaneerijad. Roheline keskkond hoiab inimesed vaimselt ja füüsiliselt tervemana ning riigile tähendab see enam rahul kodanikke ja vähem haiguste ja nende tagajärgedega tegelemist. Väiksemate kogukondade rohelisemaks tegemine on andnud häid tulemusi ravimaks ja leevendamaks ka vanurite haigusi, üksindust ja sellest tulenevat depressiooni. Rohelus pole paljas hooajaline silmailu. Singapuri katustel ja varem kasutamata pindadel on praegu juba kõvasti üle saja jalgpalliväljaku jagu aedasid. Ka Singapuri ühes parimas erahaiglas Raffles Hospitalis on patsientide jaoks maja keskel purskkaevude ja lopsakate taimedega aed. Operatsioonist taastudes ei pea seega kaugele minema, et roheluses ja värskes õhus rahu ja vaikust nautida.
Vähemalt 9% Singapuri maa-alast on parkide ja reservuaaride all. 2030. aastaks loodetakse jõuda sinnani, et 85% singapurlaste kodu on pargile lähedal — mitte kaugemal kui 400 meetrit. Kuna Singapur õigustab juba ammu endale võetud nime Garden City ehk Aedlinn, siis nüüd pürgitakse uue loosungi poole, mis viitab veelgi rohkemale rohelusele: City in a Garden ehk lihtsalt Linn Aias. Ja olgugi et Singapuri autode arvu kontrollitakse rangelt — ja seega on kontrolli all ka heitgaasid —, ei saa märkimata jätta taimede õhku puhastavat ja müra summutavat rolli. See on linnaelu puhul lihtsalt nii oluline.
