PiparkoogiMaania — eriline kunstinäitus, mille teemaks on sel aastal mood
Egiptuse haualeiud tõendavad, et juba antiikajal olid piparkoogi eelkäijad olemas, neid aga mitte ainult ei söödud, vaid neid kasuti talismanidena sõjaretkedel. Juba aastast 350 enne Kristust on väikesed meekoogid teada ja panus mellitus oli Roomas tuntud kui kook, millele määriti mett ja seejärel küpsetati ahjus.
16. sajandil tekkis terve käsitööharu, mille keskuseks oli Nürnberg, kus tekkis lausa piparkoogitsunft nii suurte saladustega, et piparkoogitegijad ei tohtinud linnast lahkuda ja elukutset võisid omandada ainult pereliikmed. Piparkoogis nähti ka ravimit, kui seda küpsetati kloostrites. Piparkoogitainast tehti kuningate, inglite ja pühakute kujusid, mida kaunistati lausa kullaga.
PiparkoogiMaania
Tänased piparkoogid kuuluvad kategooriasse kunstilised piparkoogid, mille värvikaks näiteks on vendade Grimmide muinasjutu Hansu ja Gretekese nõiamaja.
Sellise erilise piparkoogitaina kasutusviisi on leidnud enda jaoks ka PiparkoogiMaania — kunstinäitus, mille teosed on kõik tehtud piparkoogist. Igal aastal läheb selleks vaja 300 kg tainast. Töötlevad tainast oma kodudes arhitektid, disainerid, keraamikud, moeloojad, metallikunstnikud ja graafikud. Nad kõik on leiutanud hulga nippe, kuidas õnnestuks eirata füüsikaseadusi, teha kolmemõõtmelisi objekte ja tagada, et seinale pandud piparkook ei murene ega kuku alla.
Sellel aastal tähistab PiparkoogiMaania oma 15. sünnipäeva, seega on ka teema sädelevam ja glamuursem, milleks on meelierutav ja lai moeteema. Peale 15 aastat eemalolekut osaleb sellel ka Imre Kose, kelle modelli õhuline kleit on kaetud piparkoogipuruga. Riina Õuna eriliste kinnaste juures tahaks vaataja teada, kuidas need sinised kivikesed sisse said, pitsisukad väljendavad Kaidi sukaeelistust. Kuidas kõrbelõhna välja saada, sellele mõtleb läkiläki valmistaja Tuuli — küsimus, mida paljud valmistajad endale esitavad.
Kõige tähtsamad on siin õmblusmasin ja Karl Lagerfeld, ilma milleta/kelleta haute couture’I ei oleks.
Muidugi ei puudu ka koroonamask, mis üksikuna ripub luksusliku krooni läheduses.
Kui lähete Disaini- ja Arhitektuurigaleriisse PiparkoogiMaaniaga tutvuma, hoidke silmadele lisaks ka kõrvad lahti, sest näitusel kõlab spetsiaalselt Piparkoogimaania jaoks loodud muusika, mille autoriks on sel aastal väga laia spektriga Janek Murd.
Kunstnik Mari-Liis Laanemaa, kes on 15 aastat PiparkoogiMaaniat korraldanud, ütleb, et niivõrd suurt hulka kunstnikke pole kuskil ja kõik, kes neid on kopeerida püüdnud, ei ole hakkama saanud: "Meid kaitsevad piparkoogijumalad ehk salapärased jõud, kes on tahtnud seda ellu tuua.”
"Piparkoogitainas on maagiline, ühestki teisest tainast ei saa teha midagi sellist," ütleb Imre Kose, ja viitab Chanelli jakile ja õmblusmasinale. Tema lõi PiparkoogiMaania jaoks midagi ebamaist — terastraadist kanga, kaetud laki ja piparkoogipuruga, mis jätab mulje, nagu oleks see samet ja siid, aga paistab läbi, “See pakub unistusi,” ütleb Kose.
Mõned näitusel osalevad kunstnikud:
Kadri Viires: valis kujunduseks laulu ”Kauges külas”. Vanade fotode taustal on triibulised rannakostüümid, mis tänaseks on napiks taandunud ja kaunistused kehale üle kandunud.
Kaidi Kätlyn Reiman: hõrgud pitsilised sukad ja sokid. Muuseumitöötajana vaatab ta minevikku ja inspiratsiooniks on 60ndate lõpp, kui kõik eestlased kandsid jänesenahkset läkiläkit.
Ines Erlemann: tema väljapanek kannab pealkirja “Kingi pole kunagi liiga palju”, kuhu kuulub ka jumalannaking.
Näitus on avatud kuni 7. jaanuarini 2021.
Vaata galeriid:
Uuri PiparkoogiMaania kohta lähemalt SIIT!
