Matkaautoga maailma avastama: mis on "ratastel hotelliga" reisimise eelised ja mida tasub kindlasti arvesse võtta?
Kui varem eelistati kodumaal puhates eelkõige õdusaid spaahotelle ja vaikseid metsatalusid, siis sel suvel kogus populaarsust matkaautoga reisimine. Seda kinnitasid nii matkaautosid välja rentivate ettevõtete broneerimiskalendrid, mis olid juba suve alguses kuni sügiseni broneeritud, kui ka liisingufirmade tehingustatistika, mis näitas matkaautode osakaalu märkimisväärset kasvu.
Mina olin matkaauto rentimisest unistanud juba viimased neli aastat. Olin kujutlenud, kuidas kulgen ringi oma isikliku suvilaga, peatun teeäärsetes silmailu pakkuvates paikades ning seda ilma grupireisi ajalise surveta. See kõik tundus mulle väga ahvatlev ja vääris katsetamist.
Esimene kogemus 7,5-meetrise sõiduki roolis
Minu jaoks on matkaautoga reisimise peamine eelis sõiduauto ees see, et matkaauto lahendab automaatselt ära mure ööbimiskoha pärast. Nii jääb ära stress, et pean õhtuks kindlasse sihtpunkti jõudma. Kuigi meie perepuhkus matkaautoga kestis kõigest neli päeva, oli see esmase kogemuse saamiseks piisav ja julgustas mind sama võimalust ka edaspidi kasutama.
Motorhome.ee-st renditud matkauto oli uus viie iste- ja magamiskohaga McLouis. Kaasa saime ka välimööbli, grilli, voodipesu, käterätid ja lauanõud. Tagantjärele mõeldes oli sellise varustusega valik meiesuguste algajate jaoks õige otsus, sest midagi vajalikku ei ununenud maha.
Matkaautot kätte saades käis korraks peast läbi küsimus, kas saan ikka selle juhtumisega hakkama, kuid pärast poolt tundi roolis olemist olin veendunud, et see polegi nii keeruline. Tahavaatepeeglisse vaatasin küll 7,5-meetrist sõidukit juhtides rohkem kui tavapäraselt, sest olles harjunud kuni 5-meetrise sõiduautoga tekkis kartus matkaauto tagaosaga midagi kogemata riivata.
Sihtkoha valik
Paljud avastatavad matkaautodega Balti riike, põhjanaabreid Soomes ja kaugematest Euroopa riikidest enamasti Horvaatiat. Üks populaarsemaid automatkajate sihtkohti on ka Norra, mis on muidu tuntud oma kõrge hinnataseme poolest, kuid matkaautoga tuleb ka seal perekondlik ööbimiskulu üsna mõistlik. Kulusid aitab kontrolli all hoida ka toidukraami Eestist kaasa võtmine.
Meie esimese matkaauto-reisi sihtkohaks sai aga kodune Eesti. Esimese õhtu peatuspaigaks valisime Pärnu taga oleva Reiu ranna parkla. Natuke sabistas vihma, kuid grillitud liha ja õhtune merevaade tõstsid meeleolu. Hommikul selgus, et esimesel õhtul ma masina juhtpaneeli veel selgeks ei saanud ja hommikune jahe tuba kinnitas, et kütte sisse lülitamine oli ebaõnnestunud. Karge õhk aitas kaasa kiirele ärkamisele — oli tunne, nagu oleksime veetnud öö väga luksuslikus telgis. Meeleolu tõstsid hommikukohv ja praemuna. Värskes õhus maitses toit paremini kui igapäevase köögilaua taga.
Kuna soovisime teha tiiru Lõuna-Eestis, võtsime teisel päeval suuna Valga poole. Olime oma tavapärasest trajektoorist eemal. Laulu „Depressiivsed Eesti väikelinnad” sõnad ei leidnud kinnitust. Päikseline Kilingi-Nõmme, Karksi-Nuia linnuse varemed — peatuspaikasid tee ääres jagus.
Vastutulevate matkaautojuhtide viipamine tekitas minus esilagu segadust — mõtlesin, kas autol on midagi viga, kas põlevad kaugtuled või on mõni muu probleem. Peagi mõistsin, et tegemist on ühtekuuluvust väljendava sõbraliku tervitusega ja järgmistel kordadel viipasin juba nägu muigel ka ise. Selline ühtekuuluvustunne andis kindluse, et kui midagi peaks reisil juhtuma, siis pakutakse abi, mitte ei sõideta ignorantselt edasi.
Peale Helme lossipargi ja koobaste külastust võlus meid Tõrva oma väikelinnaliku sarmiga. Otsustasime ööbida Vanamõisa järve parklas. Kui eelmisel ööl avanes meie „hotelli” aknast merevaade, siis seekord rahustav vaade järvele, kus asub ka Eesti kõrgeim umbes 11-meetrine hüppetorn. Öösel külastasid meid ka kohalikud noored, kes auto kõrval valjuhäälselt arutlesid, et huvitav, kas keegi magab siin autos.
Hommik saabus seekord soojas autos. Tehnika käsitlemise oskus oli päevaga paranenud ja vajalikud nupud juba tuttavad. Uni kadus koos hommikuse ujumisega.
Kas tegelikkus vastas unistusele?
Matkaauto oluline eelis võrreldes hotelliga on see, et puudub check-out-aeg — see hoiab ära hommikuse pakkimise ja kiirustamise. Tegelikult ei pea matkaautoga reisides üldse midagi pakkima. Valid vaid uue sihtpunkti ja võidki liikuma hakata.
Soovisime puhkuse lõpetada metsavaikuses. Eesti südasuvise idülli leidsime Võru ja Põlva vahelt RMK Laidra lõkkekohast. Parkisime auto mändide alla ja kordasime juba eelmistest õhtutest tuttavat rutiini: jalutuskäik looduses, ujumine karges järvevees, õhtune lõke ja särisev söök. Need olid lihtsus ja looduse võlu, mis vaimule värskendavalt mõjusid.
Läbisime kokku üle 600 kilomeetri. Kolm ööd matkaautoga jäi küll väheseks, kuid sellest piisas, veendumaks, et unistus vastas tegelikkusele ja et see sõit ei jäänud viimaseks. Järgmisel aastal tuleb rohkem aega varuda ja valida rendiperioodiks vähemalt nädal või rohkemgi.
Millega arvestada enne esimest matkaautoreisi?
- Esimesele automatkale mine ainult oma perega. Suurema seltskonnaga teele asudes võivad kitsad olud ja intiimne ruum hakata omavahelisi suhteid muserdama.
- Päeva kilometraaž võiks olla pigem väiksem kui suurem, maksimaalselt paarsada kilomeetrit, sest nii jääb lahedalt aega ka mõnusateks peatusteks.
- Võimalusel võiks vältida kruusateid — rendisõidukiga ei lubata kruusal sõita ja tõenäoliselt oleks ka tekkiv müra väga tüütu.
- Juhul kui rendid matkaauto, mis pole täiskomplekteeritud, mõtle hoolega, mida võiksid väljasõidul vajada ja paki see aegsasti kaasa (pott, pann, terav nuga, grill jne).
- Arvesta, et olud toiduvalmistamiseks on kitsad ja seetõttu tasuks eelistada sööke, mis kiirelt valmivad.
- Võimalusel väldiksin matkaautoga sõitmist Tallinna kesklinnas. Maanteel on aga liiklemine väga mugav, sest võrreldes tavaautoga asub juhiiste kõrgemal — nii on tee jälgimine lihtsam ja avardub ka parem vaade suvistele rapsipõldudele.
- Ideaalne kulgemiskiirus on sellise autoga 90-100 kilomeetrit tunnis. 110-kilomeetrise tunnikiiruse juures hakkas matkaauto juba märku andma, et talle tehakse liiga.
- Keskmiseks kütusekuluks kujunes umbes 10 liitrit saja kilomeetri kohta, mis tundub matkaauto suurust arvestades igati normaalne.
Martin Ilves on Coop Panga liisingu juht. Foto: Urmas Kamdron
