Tänapäeva advendipärg punase, rohelise ja violetse kombinatsiooniga on konkreetselt seotud kristliku traditsiooniga. Sümboolselt väljendab see iga päevaga rohkem valgust toov pärg eelrõõmu “maailma valgusele” (Kristuse sünnile). Ümar pärjakuju abstraheerib nelja maailmakaart ja sellega maakera ümarat vormi. Samaaegselt on ta ka igavese elu sümboliks. Okste rohelus ja jõulutäht sümboliseerivad lootust ja elu. Range katoliiklusega maades pärjad, mis on ehitud violetsete ja roosade küünaldega, õnnistatakse enne süütamist. Mõnedes katoliiklikes kogukondades lisatakse pärja keskele viies küünal, mis süüdatakse alles Pühal Ööl.

Advendiaja nelja küünlaga väikestele pärgadele lisanduvad ka hiiglaslikud pärjad nagu Saksamaal Kaufbeurenis. Maailma suurim kaunistab aga Austria linna Mariazelli.

Hulgaliselt aednikke töötas neli päeva susates kaukaasia nulu oksi pärja sisse, millest sai juba 21. korda maailma suurim rippuv advendipärg. See 12-meetrise läbimõõduga ja 6 tonni kaaluv pärg ripub alates esimesest advendipühapäevast esimese süüdatud küünlaga Austrias Mariazelli linna peaväljakul kaevu kohal, tavaline jõuluturg jääb sellel aastal aga ära. Pärja sidumise meetod on eriline: 50 cm pikad traadist vardad on painutatud U-haakideks. Selle haagi jaoks istub pärja sisemuses inimene, kes kahe käega võtab traadi vastu ja surub selle pärjale nii, et see pidama jääb. Iga päev süüdatakse pärjal lisaks üks küünal, neli suurt küünalt süüdatakse ühekaupa igal advendil muusika saatel.

Mariazelli jõulupärja traditsioon on meenutus ajalooliselt esimesest advendipärjast Hamburgis aastast 1850, millel oli samuti 24 küünalt — 20 küünalt argipäeva jaoks ja 4 iga pühapäeva jaoks.

Esimene advendipärg maailmas ei kaunistanud aga sugugi elutoa söögilauda, vaid rippus hoopis ühes erilises majas. Advendipärja idee tuli mehelt nimega Johann Hinrich Wichern, kes oli evangeelne teoloog ja õpetaja ning keda peetakse olulisemaks pedagoogiks ja sotsiaalsete reformide sisseviijaks evangeelses kirikus. Tema ehitas aastal 1839 vankrirattast esimese puidust pärja tänavalaste jaoks nelja suure ja 20 väikese küünlaga — nii aitas see lastel ühiselt kasvataja hoole all tema poolt loodud majas ”das Rauhe Haus” lugeda päevi kuni püha ööni. Kuuseoksad lisandusid alles hiljem, et tõsta pärja ilu.

Küünalde ja roheliste okstega advendipärg tuletab tegelikult meelde ka ammuseid viikingite ja hunnide valguspärgi.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena