Kui Lätti reisida ei saa, tasub sõita hoopis Tartusse läti kirjanduse näitusele
Kui veidi vaevalist retke Lätti praegusel ajal ette ei võeta, siis Tartu pakub huvitavat ülevaadet läti kirjanduse tõlkeloost XIX sajandi keskpaigast tänapäevani ja raamatutest, mis on olemas ülikooli raamatukogus. Üks populaarsematest trükistest eestlaste seas on Vilis Lācise " Kaluri poeg" mis eesti keeles on vajanud lausa 6 kordustrükki. Kui eestlased ja lätlased laulavad ühiselt laule nagu Viljandi paadimees, siis liivi rahvalaulu "Puhu tuul" eestikeelsed sõnad on nüüd välja pandud ka Tartu Ülikooli Raamatukogu uuel näitusel, mis avati Läti Vabariigi tähtpäeva raames. Nii eesti kui läti keeles loetakse videoklippidel ette raamatukatkendeid ja digitaalse jutupliiatsi abil saab uurida Eesti-Läti koostöös valminud lasteraamatu "Näpsud õpivad" sarja ja lahendada ristsõnu.
Näituse nimi on "Oma nurgakene, oma lapike maad", mille raames saab ettekujutuse ka Nõukogude Liidus kasutusel olnud tsensuurimärkidest.
Tänase huvi juures läti kirjanduse vastu võiks oodata, et Rainise ja Aspazija lugu võiks olla eestaste jaoks paremini lahti kirjutatud, sest igaüks, kes suviti on Jurmalas käinud, on ehk juba tutvunud ka nende sealse suvemajaga.
Missuguse läti kirjandusteose võiks järgmisena eesti keelde tõlkida? Läti klassika on juba tõlgitud, ehk võikski ainult Läti kuulsa luuletaja Janis Rainise ja tema kirjanikust abikaasa Aspazija romantilis-traagiline lugu olla paremini esindatud. Ning eestlased võiksid tundma õppida ka läti "Rehepappi", mille on kirjutanud esto- ja letofiil Garlieb Merkel: "Lätlased". Siis selgub ka ilma reisita, et oleme sarnasemad kui arvaksime.
Vaata galeriid näitusest SIIT!
