Suur ellujäämisõpetus: nende asjade teadmine võib päästa nii sinu kui su reisikaaslaste elu
Kõik me loodame, et meie pikalt planeeritud reis või matk sujub tõrgeteta ning kõik on täpselt nii, nagu unistasime. Vahel aga ei lähe asjad nii, nagu loodetud.
Haiguste, õnnetuste ja looduskatastroofide eest pole meist keegi kaitstud. Siin on peamised soovitused, mida reisimisel võib vaja minna. Nende teadmine võib päästa nii sinu kui sinu reisikaaslaste elu. Ma pean tunnistama, et kogenud reisiselli kohta on siin palju asju, mida ma ei tee või mida ei teadnud. Järgmiseks reisiks olen juba palju paremini ette valmistunud.
1. Räägi teistele oma reisiplaanidest
Tundub üsna mõistlik soovitus, ometigi ignoreerivad seda paljud. Kas te filmi „127 hours“ olete näinud? Filmi peategelane läks matkama ega rääkinud oma plaanidest teistele. Nii pidi ta õnnetuse tõttu 127 tundi kivi ja kalju vahel kinni olema, enne kui ise vabaks sai (ja selleks pidi ta endal käe nüri noaga läbi lõikama). Lugu elust enesest ning vägagi õpetlik. Enne seiklema minekut räägi oma plaanist kas usaldusväärsele sõbrale või sugulasele. Kui sa loodetud ajaks kohale pole jõudnud või tagasi saabunud, teavad nad häirekella lüüa ning aegsasti õigete inimeste poole pöörduda. Mõned tunnid ohtliku olukorra tekkimisel võivad olla määravad, sa ei taha ju ometi neid kriitilisi tunde kaotada?
2. Tee eeltööd sõidetavate teede ja liikluseeskirjade osas
Maailma Tervise Organisatsiooni uuringute andmetel on liiklusõnnetused peamiseks reisisellide surmapõhjusteks. Kehvad teede olukorrad, kasinad seaduste järgmised ning mõtlematu juhtimismaneer on põhjusteks, mis tasub olla ettevaatlik liikluses ning kinnitada turvavöö ka siis, kui see pole seadusega nõutav. Auto rentimisel kontrolli kindlasti tulede, pidurite ja rehvide seisukorda ning alati veendu, et oled teadlik kohalikest liikluseeskirjadest.
3. Mida teha rehvi lõhkemise korral?
Rehvi lõhkemine on midagi, mis kogenematu autojuhi kiirelt kraavi viib. On ju esmaseks instinktiks rooli tagasi „õiges“ suunas tirida ja koheselt pidurile vajutada! Ometigi tuleks selles olukorras hoida jalg kindlalt gaasipedaalil ning rooli tugevas haardes, et esialgne liikumismarsruut säiliks. Kui on tunne, et auto hakkab siiski kontrolli kaotama, vajuta gaasipedaali pisut, et taastada kontroll auto liikumistee suhtes. Kindlasti vajuta sisse ohutuled ning püüa kontrolli omades aeglaselt kiirust vähendada.
4. Kuidas ehitada varjualust?
Kui peaks juhtuma, et matkamisel looduses mingil põhjusel ära eksid, on ekstreemsed ilmastikuolud ja külm sinu suurimad vaenlased. Öö üleelamiseks pead end soojas hoidma — selleks kaeva maapinda selline lohk, kuhu su puusad magamise ajal mugavalt mahuvad. Seejärel korja lehti ja oksi ning meisterda endale nii paks „madrats“, kui saad. Pea ning varvaste juurde löö toigas maa sisse ning nendele kinnita suur ja lai oks, suunaga pikem osa pea suunal. Küljed vooderda lehtedega ning veendu, et lehed on suunaga allapoole, nii jookseb võimalik vihmavesi kenasti mööda lehti maapinnale.
5. Kuidas põgeneda põlevast hoonest?
Tulekahju korral ei meenu paljudele, kuhu ja kuidas joosta: kes siis ikka puhkusel olles evakueerumisjuhiseid seintel või hotellitoas loeb. Küll aga tasub meeles pidada, et tulekahjuga tekkiv suits on surmavam, kui tuli ise. Seega oma toast avariiväljapääsu suunas liikudes hoia end võimalikult madalal põranda ligi ning kata suu märjaks tehtud riidetükiga. Hoia silmad kinni ning liigu käsikaudu, lõpuks jõuad sa ikkagi kas ukse või aknani. Kindlasti pea meeles, et lifti ei tohi põlengu korral kasutada, mine mööda treppe.
6. Elupäästev piss
Nii kohutav, kui see ka ei oleks, siis oma uriini joomine pole vaid reality-sarjade julgustükiks. Inimkeha suudab olla ilma veeta vaid kolm päeva. Uriin koosneb 95% veest, seega ühe klaasi pissi joomine võib vajadusel päästa su elu.
7. Kuidas vältida toidumürgitust?
Maailma Tervishoiu Organisatsiooni sõnul sureb aastas umbes 420000 inimest saastatud toidu ja vee tõttu. Alati joo pudelivett või steriliseeritud vett (välja arvatud siis, kui tead, et kraanivesi on joogikõlblik) ning väldi tooreid juurvilju ning salateid, sest sa ei tea, millise veega neid pestud on. Samuti on tark vältida toorest või pooltoorest liha. Puuviljade puhul püüa neid puhta veega pesta, samuti on hea neid koorida. Jääga jooke joo vaid siis, kui tead, et jääkuubikud on tehtud puhtast veest.
8. Mida teha terrorirünnaku puhul?
Terrorismi ohvriks võivad paraku sattuda ka tavalised turistid, näiteks aastal 2015 hukkusid 30 Briti turisti Tuneesia kuurordis. Terrorirünnaku korral jäta oma asjad ning jookse võimalusel vabadusse. Kui puudub turvaline võimalus ärajooksmiseks, peida end nii hästi kui võimalik ning pane telefon hääletu režiimi peale. Kui otsest ohtu ei ole, alles siis helista hädaabi häirenumbrile.
9. Kuidas käituda orkaani korral?
Soojamaareisidel tasub teada, et kui avastad end tormi keskmes ning hotelli enam joosta ei jõua, otsi lähim hoone ning mine kõige madalamale korrusele, soovitavalt sellisesse, kus pole aknaid ega suuri hooneid läheduses. Kelder ja vannituba on tavaliselt sellised ruumid, sest seintes olev torustik muudab need ruumid palju vastupidavamaks.
10. Kuidas ellu jääda pruunkaru rünnaku puhul?
Pruunkaruga silmitsi seistes jää rahulikuks ning liikumatuks ning räägi madala, rahuliku häälega. Võta väiksed lapsed sülle ning eemaldu karust aeglaselt, külg ees. Ära karju ning kindlasti mitte ära hakka jooksma, sest karust kiirem sa ei ole. Kui karurünnaku tõrjeks mõeldud sprei on kaasas, siis pihusta seda. Kui aga muid käepäraseid vahendeid ei ole, siis heida kõhuli, käed kaela taga, jalad pisut harkis ning mängi surnut. Kui karu peaks sellest hoolimata ründama, siis katsu teda millegagi näopiirkonda lüüa.
11. Mida teha, kui kohtad baribali?
Tõelise baribaliga kohtumisel on käitusmustrid hoopis teistsugused. Tee end võimalikult suureks ja kisa, kuis jaksad, karju täiest kõrist ning võimalusel tao puupulgaga vastu panni või metalli. Kui karu peaks siiski ründama, siis haara kivi või tugev puuoks ning püüa sihtida karu näopiirkonda, et võimalikult palju valu koonu ja silmade piirkonnas tekitada. Kui on piprasprei kaasas, on ka sellest abi.
12. Kuidas karusid vältida?
Karude vältimine on siiski kõige parem viis. Öeldakse küll, et suurema tõenäosusega jääd sa auto alla kui kohtud grisliga, on siiski riike ja piirkondi, kus tasub matkates ettevaatlik olla. Reegel nr 1: hoia alati kaasas piprasprei, mis on mõeldud just karude rünnakute tõrjeks. Võimalusel matka suuremas grupis ning tee piisavalt lärmi, et karudega kohtumine üllatusena ei tuleks. Üldiselt eelistavad karud inimese teele mitte sattuda.
13. Taskunuga kaasa
Parimal juhul läheb taskunuga vaja, et avada õlle- või veinipudelit. Halvimal juhul saad noaga hakkida puitu lõkke tegemiseks, varjualuse ehitamiseks, toidu lõikamiseks ning osavamad suudavad isegi kala püüda taskunuga kasutades.
14. Mida teha lumelaviini korral?
Kui oled mägedes, kus võib lumelaviine esineda, siis tasub teada, et paljud surmajuhtumid tekivad seetõttu, et inimesed lämbuvad, kuna puudri tekstuuriga lumi jääb neile ninna ja kurku kinni. Selle vältimiseks kata oma suu suusaprillidega või peida oma pea suusajope sisse. Kui lumelaviinist tekitatud kukerpallitamine läbi saab, püüa aru saada, kus pool on väljapääs. Kui oled segaduses, siis sülita: sülg jälgib gravitatsiooni. Seejärel asu lumest käte abil välja „ujuma“.
15. Püsi jahedas
Kui on plaan minna matkama piirkonda, kus päevane temperatuuri 30-40 °C lähedal on, tasub olla ettevaatlik. Kuumarabandus ei anna endast enne märku, kui juba asi tõsine on. Võimalusel väldi matkamist ajavahemikul 10.00-16.00, kui temperatuur maksimaalsele tasemele tõuseb. Joo piisavalt vedelikke ning võimalusel tee seljasolevad riided märjaks, et need sind mõnda aega jahutada saaksid.
16. Mida teha kuumarabanduse korral?
Palava ilma ning füüsilise koormuse korral võib matkaja kaotada kuni ühe liitri vett higistamise kaudu. Vedelikukadu tõstab kuumarabanduse riski, mis omakorda võib viia südamerabanduseni. Sümptomid, nagu iiveldus, oksendamine, peavalud ja krambid on need, mida tuleks kindlasti jälgida. Nende tekkimisel joo võimalusel vett, milles on elektrolüüte, puhka jahedas ja varjulises kohas vähemalt 30 minutit ning söö piisavalt rasvaseid ning magusaid toite. Keha jahutamiseks kasuta vett.
17. Paki kondoomid kaasa
Libestita kondoom on hädavajalik osa matkavarustusest. Selles saab kaasas kanda vett: kondoom ei võta seljakotis ruumi, ometi võib mahutada kuni 2 liitrit vett. Kuna kondoomid on veekindlad, siis saab neisse pakkida näiteks tulealustusmaterjali. Kui kummikindaid käepärast ei ole, siis saab infektsioonide vältimiseks kasutada kondoome kui improviseeritud kummikindaid haavade ravimisel.
18. Kuidas alajahtumist ära tunda?
Kõik me oleme kuulnud lugusid mägironijatest või matkajatest, kes alajahtumise all kannatasid. Seega on väga oluline aru saada, millal esimesed sümptomid tekivad. Kontrollimatu värisemine, sinakas huulte toon, aeglased liigutused, segaduses olek ning märgatavalt vaiksem olek on tundemärgid, mis annavad alajahtumisest märku.
19. Kuidas alajahtumise korral käituda?
Alajahtumine on ohtlik, seega tuleb kiirelt tegutseda. Eemalda kõik märjad rõivaesemed ning asenda kuivadega. Kannatanu peaks kindlasti olema kogu aja magamiskotis, võimalusel poe ise ka samasse magamiskotti, sest nahk naha vastas toimub kõige kiirem ülessoojenemine. Paku kannatanule kuuma ja magusat jooki ning aseta kuumaveepudelid kaenla alla, kõhu ülaosale, kaelale või jalgevahele. Samuti tuleta kannatanule meelde, et urineerimine on ka üks võimalus keha temperatuuri paremini kontrolli alla saada, sest meie keha kasutab energiat uriini põies soojana hoidmisel.
Turvalist matkamist!
