Inimene on teatavasti oma harjumuste ori, mistõttu korjatakse metsa minnes ainult neid asju, mida ollakse harjunud korjama. Evolutsiooniliselt on see mõneti isegi põhjendatud, sest iga tundmatu muutuja kätkeb endas ka teatud riske, mille võtmine võib-olla ei õigusta end.

Samas pakuvad meie laaned ja rabad saadusi, mis on meile igati tuttavad, kuid mida me kasutada ei oska. Või oleme selle unustanud. Alljärgnevalt lühike ülevaade mõnest neist.

Tammetõrud

Tammetõrusid on toiduks tarvitatud juba iidsetest aegadest, sest need on võrdlemisi hea toiteväärtusega. Enamasti siiski küll hetkedel, mil midagi muud paremat võtta polnud, kuna suure parkainete sisalduse tõttu pole tõrudel just kõige parem maitse. Vähemalt töötlemata kujul mitte.

Väikese vaevaga aga on võimalik tammetõrud muuta täiesti kasutamiskõlblikuks. Neist saab teha nii jahu erinevate küpsetiste tarbeks kui kuuma jooki, mida mõrkja maitse ning tumeda värvuse tõttu nimetatakse tinglikult kohviks. Kuigi päris kohviga pole sel erilist pistmist.

Kui jahu pole võimalik teha ning kohvijoogiga ei viitsi mässata, siis on võimalik tammetõrusid ka väiksema vaevaga suupärasemaks muuta. Näiteks kuumas tuhas küpsetades. Nagu kartuleid. Erinevalt tuhlitest tuleks tõrudel koor enne pisut katki teha, sest vastasel juhul kipuvad need kõrge temperatuuri mõjul plahvatama. See aga jätab sind ilma suutäiest, mis mõneti meenutab röstitud pähklit.

Kadakas

Ilmselt kõik teavad, et kadakamarjad annavad džinnile iseloomuliku maitse. Vähesed seevastu teavad, et kadakamari pole mari, vaid käbi, sest kadakas on okaspuu. Kulinaarsest aspektist lähtudes ei oma see fakt muidugi suurt tähtsust.

Magus-mõrkja maitsega viljad sisaldavad muuhulgas suhkruid (kuni 40%), eeterlikke õlisid ja vitamiine. Parim aeg täiesti küpsete kadakamarjade korjamiseks jääb sügisesse, kuigi valmis vilju võib puult leida ka teistel aastaaegadel, sest need ei varise valmides kohe maha.

Kadakamarjadest saab teha teed, mis maitseb hea ning aitab ka mitmesuguste hädade nagu külmetushaigused vastu. Kokakunstis on selle okaspuu viljad leidnud kasutust peamiselt maitseainena erinevate rasvaste roogade juures. Näiteks seaprae, mis ei tähenda, et seda ei või kasutada muude toitude maitsestamisel.

Kibuvits

Kibuvits on roosõieliste sugukonda kuuluv heitlehiste, harvem igihaljaste püstiste või ronivate põõsaste perekond. Kibuvitsa perekonda kuulub umbes 100 looduslikult levinud liiki, lisaks hulgaliselt hübriide ning kultivaate. Kibuvitsast aretatud dekoratiivtaime nimetatakse roosiks.

Rahvameditsiinis kasutati pea kõiki kibuvitsa osi: õisi, võrseid, lehti, juuri ja kõige rohkem loomulikult vilju, millel on eriti suur C-vitamiini ehk askorbiinhappe sisaldus. Kibuvitsamarjadel on tänu rikkalikule vitamiinisisaldusele tugev antioksüdantne toime, mistõttu tasub neid kindlasti säilitada ka pikemas perspektiivis. Näiteks kui on talvel vaja oma tervist turgutada.

Tõenäoliselt kõige enam kasutatakse kibuvitsamarju teejoogi tegemiseks, kuid nendest saab ka keediseid, siirupit ja marmelaadi. Lisaks võib vilju marineerida või kompotina säilitada. Rootslased aga armastavad kibuvitsamarjadest valmistatud kisselli.

Kui sul aga ei ole tärklist parasjagu käepärast, näiteks metsas olles, võid kibuvitsamarjadest ka lihtsamat magusrooga valmistada. Pane marjad veega tulele ning oota, kuni vedelik on maha keenud. Serveeri meega.

Pihlakas

Nagu kadakamari pole mari, pole seda ka pihlaka vili. Etteruttavalt võib öelda, et see pole ka käbi, vaid hoopis õun. Aga kuna pihlaka viljad on nii väikesed, on neid rahvasuus marjadeks kutsuma hakatud. Kulinaarsest seisukohast pole ka sel tõsiasjal suurt väärtust.

Ilmselt võib praegu juba täie kindlusega väita, et tänavu pole küll eriline pihlaka-aasta, kuid sellest hoolimata on pihlakas teretulnud lisand mitmete roogade juurde. Eriti peale esimesi öökülmasid, mil muidu kibedad marjad muutuvad märgatavamalt magusamaks.

Seega võib pihlaka vilju võib süüa toorelt, kuid neist saab valmistada ka moosi, kisselli, marmelaadi ja ketšupilaadset toodet. Samuti saab neid marineerida ja teha teed. Kuivatatud marjadest valmistatud pulbrit pannakse ka pirukatesse.

Loomulikult pakuvad meie metsad veel palju muud huvitavat, mida saaks toiduks tarvitada, kuid siinkohal tuleb alati silmas pidada, et kui sa päris kindel ei ole, millega tegu, siis parem ära seda näpi. Saati veel suhu pista.

Vaata ka videost, milliseid põnevaid toite metsaandidest valmistada:

Fotod: Easy Outdoors