Täna avaldati maailma jätkusuutlike reisisihtkohtade TOP100: nimekirja pääsesid ka seitse Eesti paika
„Oleme harjunud mitmesuguseid öko- ja kestliku turismi märgiseid nägema ettevõttepõhisena, kuid EASi turismiarenduskeskus pakub sellest aastast Green Destinationsi rahvusvahelise programmi ametliku partnerina arendus- ja turundusvõimalusi laiemalt — tervetele sihtkohtadele,” ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik. „Sihtkohapõhine lähenemine võimaldab kestlikku turismi arendada sihtkohas tervikuna ja võtta ette asju, mis ongi võimalikud eelkõige koostöös,” lisas ta.
Lepiku sõnul on Eestil oluline jõuda maailma turismi kaardile rohelise sihtkohana ja kasutada selleks ära kõiki rahvusvahelisi arendus- ja turundusvõimalusi. „Uuringud näitavad, et massiturism on üha negatiivsema maiguga nii sihtkohtadele kui ka külastajatele: massiturismi mainega ei soovi ükski paik olla ning sinna ei soovita ka reisida — iseäranis pärast kriisi, kus reisimine ja selle mõjud on paljude reisihuviliste väärtushinnangutes ümber mõtestatud,” selgitas Lepik.
TOP100 hulka valimiseks pidid sihtkohad esitama konkursile edulood, mis oleksid rahvusvaheliselt eeskujuks ning kirjeldama olukorda 30 valdkonnas, mis puudutavad kestlikku arengut.
Tartu esitas konkursile rattaringluse ning CNG-gaasil sõitvate busside kasutuselevõtu, mille eesmärk on vähendada autoliiklust, müra ja õhusaastet kesklinnas. Tartu jalgrattaliikluse strateegilise tegevuskava järgi soovib Tartu linn aastaks 2040 vähendada autodega tehtavate sõitude osakaalu 25 protsendini kogu liiklusest.
Pärnu pakkus kaitsealuse rannaniidu külastajatele avamise lugu. Natura2000 kaitseala pani rangete piirangutega piiri Pärnu suurima atraktsiooni, ranna-ala laienemise võimalustele. Piirangud pöörati aga plussiks, leiti lahendus, kuidas külastajatele kaitseala tutvustada, panna neid seda väärtustama ning pakkuda vaheldust rannaliival peesitamisele. Tänaseks on kaitsealal looduse õpperada ja vaatetornid ning rannaniite hooldavad linnalehmad.
Hiiumaa tõi välja hiiu murde taaselustamise, alates õpikute kirjutamisest ja lõpetades „Mamma lugude” väljatoomisega, ning Euroopa naaritsa populatsiooni taastamise saarel. Saaremaa edulooks oli muusikafestival „I Land Sound”, mis suutis alternatiivsete lahendustega hoida prügiks muutumast sadadel tuhandetel plastnõudel.
Lahemaa esitas konkursile Euroopa Kaitsealade Päeva korraldamise Eestis: organisatsioonide ja ettevõtete koostöös korraldati nulleelarve ja lühikese ettevalmistusajaga üleriigiline üritus, ühines 60 teenusepakkujat, kes andsid kriisi tingimustes inimestele võimaluse harivalt ja meeleolukalt vabas õhus liikuda ning kohalikke väikeettevõtteid külastada.
Järvamaa projekt oli Paide keskväljaku ümberkujundamine liiklussõlmest ja parklast inimkeskseks koosolemise paigaks. Vabatahtlike algatusel käivitati 2017. aastal linnaruumi ümberkujundamise eksperiment, mille käigus suunati liikulus keskväljakust mööda, arhitektide kaasabil kujundati võrkpalliplats ja istumiskohad ning keskväljakul hakati korraldama kultuuriüritusi.
Rakvere esitas konkursile linnasüdames asuvate kortermajade energisäästlikumaks muutmise, mille tulemusena on lisaks 52 kortermaja elanike kulude säästule saanud suur osa linnast uue väljanägemise ning muutunud ka külastajatele atraktiivsemaks.
Valik TOP100 nimekirja on siiski alles esimene etapp. Kevadeni analüüsivad nimekirja pääsenud sihtkohad ülejäänud 70 kriteeriumit, et pälvida mais 2021 Green Destination Award tunnustus. Mais valitakse ka Good Practice Story võitjad.
Eesti sihtkohtade osalemist programmis Green Destinations rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
TOP100 nimekirja jätkusuutlikest sihtkohtadest leiad SIIT!
