Naudi imekaunist Soome sügist! Kuhu minna ja mida teha, mida sa juba teinud ei ole?

Soe, loojuv päike peegeldab rukkilillesinistel järvedel, metsades ja parkides on kuulda, kuidas lehed kukuvad. Maha vaadates võib näha mitmeid erivärvides marju — on vähe kohti, kus sügis on sama kena kui Soomes. Kohalikud kutsuvad seda aega aastast ise ruskaks. Septembri lõpus ja oktoobri alguses püüab ruska enne talvepimeduse tulekut viimased suveõied kinni.

Ligi 74 protsenti Soomest on kaetud boreaalse metsaga. Tänu sellele on võimlaik ruskat peaaegu igal pool Soomes nautida. Põhja poole liikudes lähevad värvid aina intensiivsemaks ja mitmekesisemaks.

Sügis põhjapolaarjoonel

Enontekiö, üks Soome põhjapoolsemaid punkte, annab sügisele avapaugu. Lehed hakkavad värvi vahetama juba septembri alguses. Kilpisjärvi, Enontekiö valla suurim Saamide küla, on hälliks kuldsetele mägikaskedele. Kilpisjärvi külas asub ka Saana tundur, mis on 1029 meetrit kõrge. Saana jalamilt leiab palju värvikirevaid marju — pohli, mustikad, kuke- ja karusmarju.

Kilpisjärvis asub ka soome vanim looduspark — Malla. 1916.aastal rajatud kaitsealalt leiab haruldase valiku arktilist taimestikku ja loomastikku, kelle elutingimused sobivad just kõrgustest ja merest mõjutatud mikrokliimasse.

Matkarajad Malla ja Käsivarsi loodusparkides on ilmselt ühed maailma parimad. Kõige populaarsem rada, mis viib Saana tunduri tippu, on 4-kilomeetrine pikkune. Populaarsuselt järgmine rada on aga 55 kilomeetrit pikk. See rada viib Kilpisjärvelt Halti tunduri kõige kõrgemasse punkti (1328 meetrit).

Kolme riigi piirikivi asub Koltapahtajärvi järves oleval tehissaarel. Sinna saab mööda Kilpisjärvi järve paadiga või mööda 11 kilomeetri pikkust matkarada läbi Malla looduspargi.

Koli: Soome üks kuulsamaid sügise maastike

Lapimaalt liiguvad sügisevärvid edasi lõuna poole. Septembri kolmandaks nädalaks on Koli rahvuspark täitunud oranži, punase ja kollasega. Roni näiteks Ukko-koli (354 meetrit) tippu ja saad osaliseks maalilisele vaatele. Sama vaadet maalis aastal 1899 Eero Järnefelt.

Koli tipud on kaetud pikkade, küünalt meenutavate kuuskede, mändide, kaskede ja haavadega. Puud on väga kõrged, kuna neid pole sajandeid maha raiutud.

Kõige lihtsam viis, kuidas metsast võimalikult palju näha, on Paimenenpolku rada. Teine võimalus on broneerida majutus mõnes kohalikus talus- näiteks Kolin Keidas.

Kaunid sügisvärvid Tuusala järve juures

Eero Järnefelt oli kunstnik, kes maalis mitmeid teoseid Kolist. Tema vend, Jean Sibelius, suutis aga Soome metsade müstilise hinge panna muusikasse. Sibelius kirjutas väga suure osa enda muusikast ilusas järveäärses majas — Ainola. Ainola asub Tuusula järve kaldal, mis on Helsingist kõigest 40 kilomeetri kaugusel.

Maja, kus Sibelius suure osa enda teostest kirjutas, on võimalik külastada. Kui maja juurest mööda kallast edasi jalutada, siis saab seal näha teistegi kunstnike ja heliloojate maju.

Sügise viimane hingetõmme Nuuksio rahvuspargis

Kui Lapimaal juba lund sajab, siis Helsingi lähedal Nuuksio rahvuspargis saab nautida viimaseid sügisvärve. Sinna on võrdlemisi lihtne Helsingist minna — bussi, rongi või autoga.

Oktoobris jääb Nuuksio rahvuspark vaikseks. Haavad kaotavad enda kuldseid lehti ja maa on kaetud männikäbidega. Korilased otsivad veel viimaseid mustikaid, jõhvikaid ja seeni.

Allikas: lonelyplanet.com