Isegi kui Nuustakul oled juba käinud, ei pea kaunite paikade avastamiseks tingimata riigipiiridest väljapoole suunda võtma — loe, kui imelisi paiku peidab meie pisikene Eestimaa. Veame kihla, et vähemalt pooltes nendest pole sa veel käinud!

Veebileht likealocalguide.com soovitab Eestis reisida neisse tõeliselt kaunitesse kohtadesse — noolega paremale liikudes saad teada, mis kohad need on!


Tudengilinna kuulsusega Tartu on suvel tudengitest tühi ja mõnusalt rahulik. On hea aeg jalutada lopsakates parkides ja käia näiteks observatooriumis. Toomemägi on Tartu üks tuntumaid paiku ja on üllatav, kui palju peidetud soppe ja salapära südalinna ära mahub. Müstilisi varemeid, romantilisi sildu, kaunist rohelust.

Toomemägi.

Arhitektuuriliselt huvitav ja ajalooliselt oluline väikeküla, üks kauneimaid ja omanäolisemaid omasuguste seas. Ehkki 16.-18. sajandil kogus
tuntust laevaehituse ja meremeeste koolitamisega, siis alates 19. sajandist sai küla kuulsaks mõnusa suvituspaigana. Ja seda on küla ka täna!

Aarne Vaik ja Käsmu muuseum


Kakerdaja raba on Kõrvemaa üks suuremaid rabasid. Rabamassiivi suurus on ca 1000 hektarit. Rohkete laugastega maalilise kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel erineval kõrgusel paiknev laukavöö. Kevadel ja sügisel peatub raba laugastikul tuhandeid veelinde. Keset raba lamab Kakerdaja järv.

Kakerdaja matkarada


Kuigi vahel võivad inimesed uurida, kuidas sibulateed juuakse, on Sibulatee siiski pigem Peipsi ääres looklev sihtkoht, kus elavad kõrvuti nii eestlased kui venelased ning mis on tuntud oma kultuuririkkuse poolest. Kolm kultuuri, mida siia saabudes oma silmaga kaeda:

Vene vanausulised. Vanad traditsioonid on Peipsi kallastel elavatel vanausulistel endiselt au sees. Varnja, Kasepää, Kolkja — kõik kolm on eriilmelised ridakülad, kus seigeldes tasub üles otsida muuseumid, palvelad, kalmistud. Samuti tasub siit kaasa osta kala, sibulat ja teisi aiasaaduseid.

Baltisaksa mõisakultuur. Endist baltisaksa kultuuri esindab väärikas Alatskivi mõis. Mõisa südames asuvad vanad maakivi hooned leiavad endale järjest rakendust. Kuid enim väärib esiletõstmist suursugune Alatskivi loss, kus läbi erinevate ekspositsioonide näeb nii mõisahärraste kui –teenijate elu; kus on Eduard Tubina muuseum ja käsitöökojad.

Eesti talupojakultuur. Eestlased oma töökusega on ka siin piirkonnas külaelu ja kultuuri edendanud. Eesti tuntud luuletaja Juhan Liivi kodukohas on külastustväärt muuseum ning Eesti rahvuseepose peakangelase Kalevipoja legendidega seotud kohti on Sibulateel mitmeid.

Sibulalaatade hooaeg algab augustis.


Kõrgustiku kuhjas kuni 160 meetri kõrgusele aluspõhjakõrgendikule mandrijääliustik viimasel jääajal. Pinnakattes eristatekse kuni 5 erivanust moreeni ja koos nende vahele jäävate liiva, kruusa ja savikihtidega võib pinnakatte paksus ulatuda 180 meetrini.

Suurte küngaste laed ulatuvad merepinnast üle 250 meetri kõrgemale ning nende suhteline kõrgus jääb 25–60 meetri vahemikku. Kõrgeim mägi on
, mis küündib merepinnast 318 meetri kõrgusele, tema suhteline kõrgus on aga 62 meetrit. Küngaste nõlvade kalle on Haanja kõrgustikul tavaliselt 12–30 kraadi, ulatudes mõnes kohas ka 40 kraadini.

Haanja suvi


Kuressaare piiskopilinnus, mida rahvasuus kutsutakse ka Kuressaare lossiks, on rajatud 14. sajandil. Tänapäeval paikneb linnuses Saaremaa Muuseum koos püsiekspositsiooni ja eriilmeliste ajutiste näitustega.
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltiriikides. Lisaks esteetilisele elamusele, mille annab arhitektuuri stiilsus, väljapeetus ja suurejooneline ilu, võimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga ning tunda keskaja hõngu.

Kuressaare linnus


Ristna rand on üks Eesti kauneimatest randadest Hiiumaal, Kõpu poolsaare tipus. Merepõhja reljeefist tingituna tekivad siin läänekaarte tuultega kaldasse rulluvad surfilained, mistõttu on Ristna rand hinnatud merespordi harrastajate seas. Ristna rannaliiv on jämedakoeline ja vesi läheb sügavaks vaid mõne meetri kaugusel veepiirist.
Vette minek on omal vastutusel, kuna rand ei ole ametlik suplusrand ja puuduvad vetelpäästeteenused.

Foto: Mairi Villmäe


kaldal saad puhata kaunitel liivarandadel ja rannamänndide all või matkata erinevatel matkaradadel. Järve kalda omapärased luiteahelikud ja 40 km pikkune liivakallas on suvitajatele kui paradiis. Rannas saad nautida rannamõnusid soojas vees ja liikumist laulvatel liivadel ning piki järve rannikut leidub hulgaliselt majutus- ja telkimisalasid, erinevaid söögikohti, pikniku- ja puhkekohti kõikidele soovijatele.

Huvitav teada:

Laulev liiv randades või kõrbetes on ränikivi liiv ja liivaterade hõõrdumisel üksteise vastu tekib muusika. Laulvad liivad näitavad vee ja ranna puhtust.

Красивый и необычный пляж в Ремнику


Sellist omapärast nime kannab maanina. Teejuhatajaks on suunaviitade kõrval Hiiumaa vägilase Leigri kuju.

Tegu on kirde-edela suunalise oosiga, mis kõrgemas osas on kaetud taimestikuga, kuid kaob merre kiviklibuse säärena. Puudest-põõsastest on põnevamad kuslapuu, paakspuu, türnpuu ja lodjapuu. Kaldapealsel looklevad merikapsaste read, mis õitsemise aegu panevad ranna hurmavalt valendama. Kibuvitsaõite romantilisusest ei tasu rääkima hakatagi.
ühed kuulsamad suvitajad on olnud kirjanik Aino Kallas ja keelemees-diplomaat Oskar Kallas.



on kuulus ainulaadse looduskeskkonna poolest. Omapärase männimetsaga ääristatud peene liivaga Narva-Jõesuu rand on pikim mererand kogu Eestis, kulgedes 7,5 km ulatuses mööda
lõunakallast. Vetelpäästega rannas on rannavolleplats, atraktsioonid lastele, riietuskabiinid ja välidušš.

Narva-Jõesuus on tasuline parkimine ning parkimispileteid saad osta kontrolöridelt, poodidest, baaridest ja hotellidest.

Narva-Jõesuu rand