Teejuht riikidesse, mida pole olemas. III osa: Somaalimaa
Reisifotograaf ja ajakirjanik Silvia Pärmann, kelle reisidest tunnustamata riikidesse on Telliskivis Dokfoto Keskuses 27. juulini avatud näitus "Riigid, mida pole olemas" viib Reisijuhi lugejad neisse "riikidesse" eksklusiivsetele reisidele oma lugude ja fotode vahendusel. Kes tahaks nendest põnevatest kohtadest rohkem kuulda, saab minna näituse autorituurile või lugeda tema raamatut.
Pikad valge liivaga rannad, majesteetlikud kaamelid, Aadeni lahe sinavad veed ja alati selge taevas — Aafrika idarannikul asuv Somaalimaa kõlab nagu eksootiline puhkus. Ainult selle riigi nimi tekitab kõhklusi ja küsimusi.
Välisministeeriumi lehelt vaadates, mida peaks Eesti kodanik Somaalimaale reisides teadma, selgub, et sellist riiki polegi olemas. Jõudes bussiga Etioopiast Somaalimaa pealinna Hargeissasse, selgub muidugi vastupidine — Somaalimaa ja tema rohkem kui kolm miljonit inimest on täiesti olemas ja nende käitumine ei reeda millegagi, et nende meelest ei oleks see päris riik, mida nad 90ndatest saadik üles ehitanud on.
Erinev arusaam sellest, mis Somaalimaa ikkagi on, tuleneb kurikuulsa naabri Somaalia suhtumisest — kodusõdedest, terrorismist ja korruptisoonist räsitud Somaalial tundub olevat üsna ebaselge pilt sellest, mis nende riigist saama peaks, ent kui asi puudutab rahumeelset Somaalimaad, on nad üllatavalt üksmeelsed — Somaalimaa ei tohi mingi juhul eralduda, see on osa Somaaliast ja nii see peaks ka jääma.
Segadused selles osas, mittu riiki somaalidel siis ikkagi on, ulatuvad ajas palju kaugemale tagasi kui 90ndad. Koloniaalajal inglaste, prantslaste ja itaallaste vahel kolmeks rebitud piirkonnas on igaüks leidnud oma tee. Somaalimaa valis iseseisva riigi tee; Itaalia Somaalimaa, nüüd Somaalia, kurikuulsalt vägivaldse ja korrumpeerunud tee ning Prantsuse Somaalimaast on saanud rahulik Djibouti, suur Lääneriikide sõjaväebaas, millest räägitakse kui Aafrika Dubaist. Veel 60ndatel olid need kolm äravahetamiseni sarnased.
Erinevalt ülejäänud Somaaliast valitseb Somaalimaal stabiilne olukord, välja arvatud piiritüli Puntlandiga Sanaagi ja Sooli maakonna pärast. Tänaseks ei ole Somaalimaal Somaaliaga just palju ühist, ehkki rahvusvaheliselt neid ühe riigina ikka veel nähakse. Unistus Suur- Somaaliast on kõigil ammu purunenud, ent Somaalimaad ei tunnusta siiski keegi.
Kuna infot Somaalimaa kohta on väha ja seegi segatud faktidega, mis tegelikult puudutab Somaaliat, üllatab riik kohapeal eriti meeldivalt. Pärast kodusõda peaaegu nullist ülesehitatud Hargeissa on kaasaegne linn, millele lisavad oodatud eksootikat kaamelid; teemajad, kus kohalikud mehed joovad kaamelipiimaga tulimagusat teed ning kõiki maailma värve oma kirjudel rüüdel kandvad naised. Ehkki traditsioonilisi vaatamisväärsusi ning muuseume-galeriisid napib, on tänaval ringi vaatamist küllaga. Meeldivalt üllatab ka hotellide valik ja kui esimese hooga tekib küsimus, kes peale üksikute ärimeeste ja seiklejate neid vajab, saabub vastus väga kiiresti — kunagi sõja eest Euroopasse ja Ameerikasse põgenud somaalid peavad siiski vajalikuks oma lastele somaali kultuuri tutvustada. On mõeldamatu Stockholmis, Londonis või New Yorgis üles kasvanud lastega minna puhkusereisile Somaaliasse, kus iga riiki saabuv välismaalane — aga seda välis-somaalid kodumaal faktiliselt on — peab endale palkama relvastatud saatja. Rahulik ja väljaspool Hargeisa südalinna mõnusalt unine ja soe Somaalimaa on selleks aga perfektne paik. Sadamalinn Berbera meelitab kohale oma vana ja romantiliselt laguneva südalinna ning lihtsaid aga värsmemast värskemaid kalaroogi pakkuvate restoranidega, kõrbes saab veeta öid telgis koos rändkarjakasvatajatest somaalidega.
Lisaks armastavad sünnimaal “talvitumas” käia välis-somaali pensionärid. Ni mõndagi kohvikusse sisse astudes on esimene emotsioon, et oled sattunud New Yorgi jazzibaari, kus šikid vana-kooli muusikud enne õhtust esinemist kogunemas on.
Kui selle kõige peale peaks tekkima tunne, et maailma taas avanedes tuleks broneerida hotellituba Berbera lähedal mõnes rannahotellis ja lennukisse hüpata, siis stopp — Somaalimaa võtab islamit väga tõsiselt. Mitte äärmuslikult tõsiselt, lihtsalt tõsiselt — see tähendab ühest küljest üliturvalist keskkonda, kus keegi ei mõtle turistilt midagi näpata; teisalt aga ka totaalset alkoholikeeldu ja naistelt pealaest varvasteni ulatuvatesse rõivastesse riietumist, mis hästi ei klapi kokku bikiinides rannabaaris istumisega. Kui need asjad takistusena ei tundu, siis asuge esimesel võimalusel teele — paremat kohta pika ajalooga ja põneva somaali kultuuri tundmaõppimiseks maailmas tõesti pole.
Vaata galeriid:
