Tiiu ja Taso reisid: BAKUU | Iidsetest aegadest on mäe külg meetri kõrguselt ja 10 meetri laiuselt tuleleekides. Juba Marco Polo kirjeldas seda fenomeni

Tiiu Ustaal ja Taso Erima on kaks reisiselli, kes on koos lugematuid maid läbi rännanud ega paista hoogu maha võtvat niipea. Loe nende kohta lähemalt SIIT! Tiiu ja Taso viimatine reis viis Bakuusse. Reisijuht avaldab Tiiu poolt kirja pandud reisipäeviku. Head lugemist, siin on reisipäeviku 3. ja viimane osa.

23. september (esmaspäev)

Täna on meil kavas pikem väljasõit. Kõigepealt on sihtkohaks Izmailly. Sinna saame sõita bussiga, sõiduaeg 2,5 tundi, sõidusuund Aserbaidžaani põhjaosasse. Sealne piirkond on mägine ja metsane, leidub koski ja allikaid. Tegelikult Izmailly'sse me sisse ei läinud. Meie eesmärk oli hoopis väike mägiküla Lahij, milleni jõudmiseks tuli leida sõiduk, mis meid ca 29 km mööda mägiteed kohale viiks. Kui piinliku täpsusega oleks oma ajagraafiku saanud paika sättida, siis oleks saanud kohale ka maršrutkaga.

Lahij asub 1200 m kõrgusel üle merepinna. Keskaegne linnake (küla) on tuntud oma planeeringu ja arhitektuuri poolest, tänavad ja platsid on munakivisillutisega, keskaegne kanalisatsiooni ja veesüsteem töötab siiani. Lahij on Aserbaidžaani üks huvitavamaid käsitöökeskusi. Muistsest ajast alates on ta kuulus vasest tehtud asjade ning relvade valmistamise poolest. Väikesed kohalikud töökojad on koondunud kahele poole peatänavat. Muuseas kuulus vene tsaari nn Monomahhi peakate on valmistatud Lahijis.

Käisin läbi ja vestlesin pea igas töökojas meistriga. Väga huvitav ja õpetlik oli.

Uudistamisest küllalt saanud, otsustasime pühenduda söögikoha otsimisele. Aeg oli ka niikaugel, et kõht andis tunda.

Küla lõpus leidsime ühe mõnusa võõrastemaja, kus korraldati ka matku ümbruskonda, seal pakuti meile väga korralik lõunasöök.

Ongi aeg nii kaugel, et tuleb hakata otsima tagasisõidu võimalust. Paraja ootamise peale saame ühe autoga kokkuleppele ning jõuame kella 3 ringis tagasi Izmailly'isse. Bussijaamast väljuvad bussid poole tunni tagant. Kell 18 oleme Bakuus tagasi.

Igati meeldejääv päev.

24. september (teisipäev)

Täna sõidame maršrutkaga Absheroni poolsaarele. Esimene huvikoht meie jaoks on Yanardagh, üks kuulsamaid ja turistide hulgas populaarsemaid kohti, mis asub Bakuust 25 km põhja poole, küla juures nimega Mehemmedi.

Tõlkes tähendab Yanardagh "põlev mägi". Juba iidsetest aegadest on mäe külg meetri kõrguselt ja 10 m laiuselt tuleleekides. Juba Marco Polo oma reisides kirjeldas seda fenomeni. Tegelikult immitseb mäe küljest välja gaas, mille tõttu on seal nüüd imetleda looduslik "igavene tuli". Eriti efektne on vaatepilt muidugi õhtul pimedas.

Aastast 2007 on ala võetud kaitse alla.

Edasi viis meie tee maršrutkaga Keroglõsse ja ning sealt bussiga Ateshgah' tuletemplisse. Templi kompleks pärineb ajast, mil antud alal tegutsesid zoroastrianistid, asub Surakhani küla lähistel 30 km kaugusel Bakuu tsentrist. Moodne tempel on ehitatud 17. sajandil Bakuu hindude kogukonna poolt, kes olid sinna tulnud Põhja-Indiast. Väljakaevamistel on leitud artefakte väga palju vanemast ajast.

1998. aastast on Ateshgah UNESCO kultuuripärandi nimekirjas.

Jälle väike söögipaus ja kultuuriprogramm jätkub. Plaanis oli külastada Gala muuseum-kaitseala. Asub maanteest eemal, seega pidime kohale jõudmiseks jala kõmpima, õnneks talutav vahemaa. Tegelikult selle külastusega läksime alt. Iga külastatava koha eest taheti eraldi piletit ja mitte kõige odavamat, peale kõige muu ei olnud eriti huvipakkuv ka. Vaatasime ainsat tasuta külastatavat moodsat ehitist, kus oli väga vaimukas rahvusvaheline ekspositsioon moodsatest taiestest, mis olid tehtud kõikvõimalikust kättesaadavast kolast. Sellega meie asjalik päev saigi läbi.

25. september (kolmapäev)

Ongi kätte jõudnud viimane päev Bakuus. Veetsime kumbki päeva valge osa omaette tegutsedes. Õhtul, kui pimedaks läheb, oli ühine plaan nautida Bakuud õhtutuledes.

Sõitsime Kristallpalee juurde, et näha teda valgustatuna ja vaadata lähedalt üle Lipuväljak, mis oli ehitatud 2012. aastal Eurovisiooni kontserdi puhul. Kahjuks meil ei vedanud. Lipuväljak oli remondis ja Kristallpalee valgustus lülitatakse sisse alles kell 21. Meie olime seal kell 20. Õhtu oli jahe ja tuuline, nii et meil jäigi see vaatemäng nägemata. Päeval ei jätnud see kompleks meile kahjuks mingit muljet.

See-eest nägime sealt tuledes mänglevat linna panoraami. Jäime rahule sellegagi. Ega saagi kõik asjad alati täkkesse minna. Oleme rahul kõige sellega, mida eelnevatel päevadel kogesime ja seda oli küllaldaselt.

Hosteli tagasiminek, paariks tunniks silm kinni ja algabki öine tagasilend Riiga ja siis edasi Tallinna.

Vaata suurt galeriid Tiiu ja Taso reisist Bakuusse:

LÕPP