Mis toimub praegu Balil ehk Elust paradiisis tänases reaalsuses
2020. aasta alguses lendasin üheotsapiletiga Balile, et kohtuda oma tüdruksõbra Yaya´ga. Yaya on pärit Indoneesiast, Pontianakist. Me oleme koos juba 2017. aastast ning senini oleme kohtunud ca 6-kuuliste vahedega erinevates maailma nurkades. Tundus vaid loomulikuna proovida elu populaarsust koguva digitaalnomaadina. Nii ma siis lendasin jaanuari lõpus Balile 6-kuuse viisaga ning ilma mingisuguse plaanita.
Ja siin ma nüüd olen, Balil, ühel turistide seas populaarsemal ja looduse poolest kaunimal Indoneesia saarel. Teadmata ajaks. Elan Balil koos oma tüdruksõbra Yaya’ga, tänu kellele saan ma väga palju ja kasulikku kohalikku informatsiooni, mis ehk ei ole kättesaadav nn tavalisele turistile.
Enne siia tulekut oli mul palju küsimusi elu kohta Balil ning nii mõnigi jäi vastuseta. Siin elades olen saanud vastused oma küsimustele ning oleksin praeguste teadmistega teinud nii mõnegi asja teistmoodi siia tulemist planeerides. Nii tekkiski idee teha blogi, kus inimestega jagada oma teadmisi ja trikke. Algselt plaanin jääda Balile, aga tulevikus ka elada mujal. Kokkuvõtlikku põhjust, miks Balile reisida saab lugeda siit.
Elu Balil on muutunud
Alates sellest ajast, kui ma siia jõudsin, on elu Balil drastiliselt muutunud. Jaanuaris, kui ma jõudsin Balile, oli küll juba Hiina turistidele sisenemiskeeld kehtestatud ning turism oli kerges languses, aga see oli alles algus.
Jaanuaris ja veebruaris oli kõik üsnagi normaalne. Alles märtsi alguses leiti esimene koroonaviiruse juhtum Indoneesias ning nädal pärast seda esimene juhtum Balil. Pärast esimese juhtumi tuvastamist Balil hakkasid tänavad vaiksemaks jääma ning rannad tühjemaks.
20. märtsil jõustus ajutine seadus, millega ei anta enam tasuta viisat ega viisat saabumisel (visa-on-arrival). See tähendab, et turiste enam Balile sisse ei lubata. Lennufirmad hakkasid peatama pikamaalende ning turistide kodumaale naasmine muutus järjest keerulisemaks.
Ka minu algne lend tagasi Singapuri tühistati. Turistide hulgas oli märgata mõningast paanikat, sest inimesed ei teadnud, kuidas tagasi koju saada. Ka mina mõtlesin korraks koju lendamisele, aga kuna olukord Eestis oli samasugune, siis otsustasin, et vahet pole, kus ma sotsiaalselt distantseerun ning võtsin vastu otsuse jääda koroonapandeemia lõpuni Balile.
Balil moodustab 80% majandusest turism. Saart külastab igal aastal umbes 6 millionit turisti. Kuid mitte ainult. Üle Indoneesia tulevad noored indoneeslased Balile, et leida parema palgaga töökoht. Praegune koroonast tingitud turismi peatumine ning paanika jätab massiliselt Bali ja Indoneesia inimesi töötuks ning sissetulekuta.
Bali on paljude traditsioonide saar. Üheks suuremaks Balit haaravaks traditsiooniks on ’Nyepi’ ehk vaikuse päev, mis sel aastal toimus. 25. märtsil.
Bali kalendri järgi tähistab ’Nyepi’ uue aasta algust. See on päev enesereflektsiooniks. Keelatud on igasugune tegevus ja suhtlemine üksteisega. Näiteks on keelatud käia väljas, teha tööd, lärmata ning lampe põlema panna. Keelatud on igasugune valguse süütamine siseruumides, ei ole lubatud ka televiisori vaatamine.
Bali saarel keeratakse kinni ka internetiühendus. See tähendab, et sel päeval pole võimalik ka aega internetis surfates veeta. See päev ongi mõeldud iseendasse süüvimiseks, mediteerimiseks, sisemise rahu otsimiseks. See oli nagu õppus karmiks karantiiniks.
Päev enne ’Nyepit’ käivad balilased tänavatel ringi ja teevad kõigi vahenditega müra. See on omaetta vaatepilt. See on justkui torm enne vaikust. Ja kui saabub vaikuse päev, siis ongi vaikus ja sellest peetakse rangelt kinni.
Tavaliselt jätkub elu Balil pärast ’Nyepit’ tavapärases rütmis. Kuid seekord on teisiti. Koroona on jõudnud ka Indoneesiasse ja Balile. Balilaste jaoks on turistide kaitsmine/hoidmine olulise tähtsusega, samuti iseenda. Juba enne ’Nyepit’ oli palju õpetusi puhtuse hoidmisest, käte pesemisest jne.
Pärast ’Nyepit’ pandi ilma mingisuguse hoiatuseta kinni populaarseimad rannad ja kaubanduskeskused. Iga järgnev päeva toob järjest rohkem uksi sulgevaid ettevõtteid, kuni koroonaviirusest tulenev olukord on rahunenud.
Restoranid on avatud, aga sööki on võimalik ainult kaasa võtta või koju tellida. Toidupoed on avatud, riiuleid pole tühjaks ostetud ning tualettpaber ei ole veel valuutaks muutunud.
Balil on 31. märtsi seisuga 10 koroonaviirusega kinnitust saanud juhtumit.
Elamine Balil
Olen nüüd elanud Balil üle kahe kuu ning eeldatavasti jään veel mõneks ajaks kuni olukord koroonarindel maha rahuneb. Elan võimalikult väikse eelarvega ning pühendan ka oma blogis ilmuvad lood just väikse eelarvega Balil elamisele või reisimisele. Hetkel muidugi ei ole mingisugune reisimine soovitatav.
Bali on täis inimesi, kes sellist elustiili harrastavad ning ennast digitaalseteks nomaadideks kutsuvad. Suures plaanis tähendab digitaalse nomaadi eluviis elamist kodust kaugel ning kaugtöö tegemist. Ka praegusel kriisiajal on väga suur hulk selliseid inimesi, kes otsustasid siia jääda.
Elamisraha teenin enamasti erinevatest riikidest pärit klientidele freelance ehk vabakutselisi töid tehes. Ma saan küll teha kodust tööd, aga ka see ei ole nii lõbus, kui paistab. Tihtipeale tähendab vabakutseline töö öist töötamist, sest klient asub teises ajavööndis ning igakuine sissetulek varieerub olulisel määral.
Konkurents teiste vabakutselistega on kõrge ning nii mõni kuugi võib ilma tööta mööduda, eriti algajana. Internetiühendus Bali suurtemates linnades on enamasti hea ning võimaldab sellist kaugtöö tegemist väga hästi. Kui ööbimiskoha internet ei ole piisavalt hea, leiab alati mõne odava kohviku, kus saab rahulikult töötada ja kiiret internetti nautida.
Kiirest internetist ainult ei piisa. Indoneesia on tuntud oma internetitsensuuri poolest (Reddit, Netflix, Tumblr jne). Selleks, et turvaliselt ja piiranguteta internetis liigelda soovitan kasutada NordVPN-i. NordVPN on üks parimatest VPN teenustest turul. Mina ise kasutan seda ja soovitan ka teistele. NordVPN teenusega saab liituda siin.
Elu Balil on koroonast tingitud olukorra tõttu muutunud odavamaks. Oma praeguse Airbnb ööbimiskoha sain kaks korda soodsamalt kui muidu. Valuutakurss oli jaanuaris 15 000 Indoneesia ruupiat euro kohta ning nüüd on tõusnud 18 000 Indoneesia ruupiani ning tundub, et see ei ole veel piir.
Koroonaviirusesse nakatunute ametlik arv Balil on väike, aga need arvud ei tundu väga usutavad. Hea on näha, et Bali inimesed ja ettevõtted on ettenägelikud ja valmistuvad halvemaks olukorraks enne, kui reaalsed arvud selguvad ning on juba liiga hilja. Koolid on suletud ja tänavad oluliselt tühjemad kui tavapäraselt. Liikumist siiski ei piirata.
Ka hirmu ja paanikat saarel hetkel ei paista. Inimesed on rahulikud ja jätkavad oma igapäevaelu nii palju kui võimalik. Ka turistid, kes saarele nn lõksu on jäänud (kes vabatahtlikult, kes sunnitult lennuliikluse katkemise tõttu), on sõbralikud ja ei paanitse samuti, mis on hea. Ka liiklus, mis teatavasti on Balil tavapäraselt hullumeelne, on rahunenud.
Kokkuvõttes võin öelda, et hetkel on elu Balil rahulik ja meeldiv. Vihmahooaeg on ka kohe-kohe lõppemas. Eks näis, mida tulevik toob.
Erik ja Yaya. Foto: erakogu
