HEAD REISI │Palun pilet Santorinile ehk mida peaksid teadma transpordist saarele ja saarel
Toona puhkasin Kreetal ning ei suutnud vastu panna soovile võtta ette ühepäevareis sellele kuulsale saarele. Kuigi minu reisikaaslane otsustas sellest ekskursioonist loobuda, siis mina läksin. Eks ma ikka olen vahel ka pisut isemeelne. Kui ma midagi väga tahan, siis ei kohku ära seda teostamast.
Katamaraaniga Kreetalt Santorinile
Kreetale lendab palju tšarterlende, seega seal juba puhates, on võimalik teha ühepäevane põige Santorinile. Tasub aga olla teadlik, et selle reisiga annad sõrme asemel käe ning lahkudes tunned end sarnaselt kui mitmekäigulisest menüüst vaid isutekitajat süües. Kreetalt, täpsemalt Heraklionist väljuvad katamaraanid sõidavad 120 km kaugusel asuvale saarele tavaliselt 1 tund ja 45 minutit, tuulise mere korral kauem. Omal käel minnes soovitatakse piletid pikalt ette osta, ekskursioonigrupiga liitudes on need juba hinnas ja olemas, seega võid oma väljasõidu ka mõned päevad ette osta.
Kuidas mina saarele sain ehk tänuväärne Aegean Airlines
Ma ei tea, kui palju vähem me lennupiletite eest maksame või kui palju rohkem saab lennuettevõte kasumit sellest, et lend toimub öösel kell 3.35, kuid unegraafiku lööb selline väljumine küll päris sassi. Vaadakem aga asjaolu positiivsemast küljest. Tore, et Aegean Airlines on üldse nõuks võtnud Tallinna liinil opereerida ning läbi selle eestlaste poolt kultuurihälli avastamisele kaasa aidanud. Igatahes just see kell startisime me Tallinnast Ateena poole. Kell 7.00 maandusime Ateenas ning kuna alati on toredam tabada “kaks kärbest ühe hoobiga”, siis olime ostnud Ateena-Santorini lennu alles hilisõhtuks, et esmalt üks päev Ateenas veeta. See on aga juba teine lugu… hetkel lendame edasi Santorinile. Saabume sinna õhtuhämaruses ühelt poolt väsinuna, teisalt ootusärevana. Oleme ju praktiliselt 24 tundi magamata — sõit Tallinna lennujaama, lennukis tukkumine pead sättides, mis pidevalt knok ja knok alla tahab vajuda, seejärel päev kuumas Ateenas ringi hulkudes.
Kohustuslik taksosõit
Ühelt poolt hea otsus veeta päev Ateenas osutus hilisõhtul Santorinile maandudes pisut raskendavaks asjaoluks. Nimelt oli viimane buss lennujaamast Firasse (saare pealinna) lahkunud ning ainsaks transpordivahendiks oli takso. 6 kilomeetrit ja 20 eurot — kellele kallis, kellele soodne. Meile sel hetkel vajalik, ükskõik, mis ta maksab. Pisut tõrva meepotti lisas see, et taksojuht meid pügada tahtis. Olles turismileksikoni soovituste kohaselt sõidu hinna eelnevalt kokku leppinud, hakkas roolikeeraja siiski keset sõitu rääkima, et meie hotell on ikkagi mäe otsas, mis lisab sõidule nii 5 eurot. Õnneks oli mul kenasti trump olemas, mis mind lisatasust vabastas. Nimelt olin enne sõitu Google Mapsist näidanud, kuhu tahame jõuda. Seega oli ta juba sõidu alguses vägagi teadlik, kuhu tuleb sõita. Andsin kohale jõudes algselt kokkulepitud summa ning astusin taksost välja puhta südametunnistusega.
Kõik teed viivad Firasse
Santorinil on huvitav bussisüsteem. Kõik liinid algavad või lõppevad pealinnast Firast. Tuleb meelde kuulus ütlus, mis mugandades kõlab “kõik teed viivad Firasse”. Kui tahad näiteks lennujaamast Kamarisse sõita (Kamari ja ka Perissa linnad asuvad liivaranna ääres ning just seal peatuvad paljud saare külastajad), pead sõitma esmalt lennujaamast Firasse ja siis Firast Kamarisse. Kamari asub lennujaama külje all ehk sinna tuleks sõita autoga nii 13 minutit ja alla 6 kilomeetri. Bussiga sõites tuleb läbida üle 12 kilomeetri ja arvestada 41 minutiga. Bussipiletid maksavad aga nii 1,80 € suund. Kindlasti on bussisõit rahakotivõit, ajavõidu osas tuleb silm kinni pigistada. Õnneks meil aega oli ning just bussidega me ringi sõitsimegi. Kuna peatusime Firas, kuhu kõik bussid kokku sõitsid, siis oli meie jaoks süsteem igati sobiv.
Juba esimesel Santorini külastusel jäi mulle silma, et turistide seas on saarel populaarne liikumisvahend ATV. Kes end neljarattalisel mugavamalt tunneb, siis on see hea alternatiiviks kaherattalisele rollerile või mootorrattale. Meie ühtegi neist variantidest ei kasutanud, vaid jäime turvalise bussi juurde. Bussidega sõitmisest meenub veel huvitav seik, kuidas esmalt aeti kõik reisijad bussi ning kui buss oli juba sõitma hakanud hakkas “bussisaatja” pileteid müüma. Tegevusele lisandus tema poolt muidugi ka paras annus komöödiateatrit. Iseenesest on roller või ATV saare teid vaadates paslik sõiduriist. Teed on kitsad, kohati käänulised, liiklus on aeglane. Oma väikse sõiduriistaga on hea teha pause, et nautida vaateid või siis lihtsalt ligi pääseda kohtadele, kuhu bussiga ei saa.
Kuidas oleks minna jalgsi
Mõeldes Santorini teedele, siis üldiselt ühest linnast teise jalutada ei tundu eriti hea plaanina. See ei kehti jalutades Fira, Firostefani ja Imerovigli linnakeste vahel. Need kolm asuvad kaldeeral ning on praktiliselt kokku kasvanud. Samuti võiks erandina välja tuua matkaraja Fira ja Oia vahel. Kel liikumine veres ning üle 10 km matkarada kõrgel mäenukil tundub vastuvõetav, siis saab ka jah jalgsi. Peangi meeles pidama järgmine kord Santorinile minnes ka matkajalanõud kaasa võtta, sest saarele ma kindlasti veel lähen ning 10 km on ju vaid tühiasi!
Tule saarele sa…
Eesti reisikorraldajate reisikalendris otsereise Santorinile on keeruline leida või täpsemalt öeldes, hetkel neid ei olegi. Aegade jooksul mõned reisid on olnud. Sel aastal leidsin ühe pakkuja, kes oli kombineerinud oma reisi koos Kreeta külastamisega ehk natuke siin, natuke seal. Küll saab Santorinile otsereisiga Helsingist. Samuti lendab Helsingist Ateenasse Aegean Airlines, Finnair ja Norwegian Air. Meie lõunanaabrite juurest Riiast saab Ateenasse Air Balticuga. Ateenast lendavad juba mitmed lennukompaniid edasi Santorinile. Ärgem unustagem ka ehk kõige mugavamat variant (mitte küll lennuaja suhtes) — Aegean Airlinesi marsruuti Tallinn-Ateena-Santorini. Kes tahab, see leiab endale võimaluse!
Soovid Liisi reisidest rohkem teada? Tema blogi koos rohke fotomaterjaliga leiad SIIT!
