HEAD REISI│ Miks on Santorini eriline?

"Kui peab valima, siis valin Santorini," annab loo autor selge vastuse küsimusele, mis on olnud tema elu ägedaim reis. Loe, miks sai võitjaks just see väike saar keset Vahemerd.

Kui minult küsitakse, mis on olnud minu ägedaim reis, siis ma jään alati vastusega hätta. Kõik reisid on olnud põnevad! Ma ei saa öelda, et kõik on alati läinud nii nagu ma olen plaaninud või et poleks olnud ka sekeldusi, aga kõik reisid on omamoodi kõige toredamad reisid olnud. Kui küsimus puudutab sihtkohta, siis olen veel rohkem kimpus. Igas paigas on midagi omapärast, ainulaadset ning paeluvat. On see siis loodus, inimesed, objektid, toit, ostuvõimalused, sihtkoha „vibe” või midagi muud. Kui aga valima peab, siis valin Santorini. Kuna paistab, et ma pole ainuke, kes saarest vaimustuses on, siis panin kokku Santorini infopaketi, mis põhineb eelkõige minu kogemusel, kuid on täiendatud ka internetiallikatest saadud faktidega.

Miks on Santorini (ametlikult Thíra) eriline?

1. Tunnustatud sihtkoht (ka teised kiidavad)

Esimene põhjus polegi ehk niiväga põhjus, kui huvitav taustainfo, mida teada või mis näitab saare erilisust. Vaadates igasuguseid nimekirju „Top Destination in the World”, „Top Romantic Vacation Places”, „10 Places You Should See Before…” jne, siis on neis väga paljudes Santorini kenasti sees. Selle tagamaad võivad peituda ka heas turunduses, trendides, ligipääsetavuses, poliitikas, mõjuisikute positiivsetes kogemustes ja muus sellises, kuid fakt on, et oma nime väärilisuseta kaua favoriidina ei püsita. Turismi hakati seal arendama 1970ndatel ning aastas külastab saart pea 2 miljonit turisti. Aastast 2019 hakati piirama kruiisituristide arvu ning päevas võib neid saarele tulla vaid maksimaalselt 8000 inimest. Antud numbritesse süvenedes on hea teada, et saare pindala on 73 km² (maksimaalselt 18 km pikk ja 6 km lai, laiuse osas räägivad allikad erinevalt) ning püsielanike arv suurusjärgus 13 400. Tähelepanuväärne on ka fakt, et väga suur hulk Kreeka reise müüakse kasutades Santorinil tehtud fotosid. Tegelikult ka. Ma ei saanud sellest alguses isegi aru, aga seal käinuna hakkasin erinevate Kreeka saarte reisikuulutusi tähelepanelikult jälgima ning minu üllatuseks müüakse nii mõnigi kord Kreeta, Rhodose ja teiste Kreeka saarte reisipakette Santorini fotodega. Kummaline? On küll, aga siiski tähelepanuväärne.

2. Ilusad päikeseloojangud

Liikudes edasi konkreetsemate põhjusteni, mida saarel näha ja kogeda saad, siis ILUSAD PÄIKESELOOJANGUD. On küll ja kuidas veel. Päikeseloojangu fännidele on tegevust mitmeks õhtuks või koguni igaks õhtuks, kui paarist korrast küll ei saa. Mitme õhtuga pean silmas seda, et saarel on mitu erinevat päikeseloojangut — merre loojuv päike ning mägede taha loojuv päike. Erinevatest saare osadest näeb erinevat vaatepilti. Mõlemad on ilusad, kuulsaimad on aga Oia päikeseloojangud (päike loojub merre). Seda saab järeldada sellest, et erinevatest saare linnadest tehakse sinna spetsiaalselt päikeseloojangu väljasõite. Tõele au andes, siis oluline on ka päikeseloojangu „tugisüsteem” ehk see, mis teeb hetkest erilise. Santorinil loob ainulaadsuse kindlasti ümbritsev olustik ehk kõrgel kaljuserval olev romantiline linnake oma valgete majade ja tulekestega, mis õhtuhämaruses hoonetest paistavad ning kordumatu vaade imeilusale merele, kus taamal paistavad väiksemad vulkaanisaared. Siia võib veel lisada kaljusserval asuvad kohvikud, kus vaadet nautides ka kohalikku veini saab mekkida ning muidugi ka armsa kaaslase (on ju saar tuntud romantikute sihtkohana). Kui päikeseloojangud on kohe väga sinu „tassike teed”, siis vihjeks — üks võimalus on veel! Vaadata päikeseloojangud merel paadil olles.

3. Omapärane loodus

Santorini saar on jäänus suurest vulkaaniplahvatusest ning huvitav on see, et Santorini vulkaan on ka veel tänapäeval aktiivne. Nii asuvad Santorini saare kõrval väikesed saared, millest Nea Kaimen on noorim vulkaaniline „maatükk” Vahemere idaosa olles saanud oma praeguse kuju 1950. aasta vulkaanipurske tulemusel. Santorinilt tehakse Nea Kaimenile ning Palea Kaimenile ekskursioone, seega on võimalik lähemalt vulkaanilise loodusega tutvuda. Santorini saarel endal on aga kadunud linn Akrotiri, mida kutsutakse Kreeka Pompejiks. Aastal 1630 hävitas vulkaanipurskest paiskunud laavakiht linna, mis nüüd on osaliselt välja kaevatud ning annab võimaluse näha eelajalooliste asulate varemeid. Iseenesest ei ole vulkaani külastamine midagi, mida mujal ei saaks teha, kuid Santorini vulkaani põhjustatud saartel on vaated eriliselt kaunid. Osaliselt tänu kaldeerale, mis on tekkinud peale võimsat vulkaanipurset, mille tagajärjel vulkaan on kokkuvarisenud. Santorini saar on siis justkui Santorini vulkaani äär, mille keskosa omal ajal kokku varises.

4. Erilised rannad

Kuigi saar ei ole niivõrd tuntud kui rannasihtkoht, siis saab seal ka rannamõnusid nautida. Huvitav asjaolu siinjuures on see, et need, kes üldse päikest ei taha võtta ning ujuminegi ei paelu, siis saab ikkagi randu nautida. Nimelt nautida silmailu. Santorinil saab kaheldamatu tõestuse, et rand võib ka olla väga omapärane vaatamisväärsus. Saarel võib seda kogeda isegi kolmel korral — külastades musta (Black Beach), valget (White Beach) kui ka punast randa (Red Beach). Nimed tulenevad muidugi liiva värvist ning liiva värv omakorda tuleneb sellest, missugune laavakiht selles kohas paistab. Füüsikalistel põhjustel on veetemperatuur soojem tumedamatel randadel. Ikka selleks, et tume liiv kogub endasse soojust. Kuumal suvepäeval ehk liigagi palju…vähemalt saab teistele rannalistele pakkuda huvitavat vaatepilti, kuidas ülikiirete sammudega tulikuumal liival oma rannatooli või mere poole tipid…lõunamaade omapära. Lisaks erilise väljanägemisega randadele on veel tavalisema väljanägemisega randu, samuti ka näiteks nudistide rand.

5. Privaatsus keset turistimasse

See põhjus on nüüd küll ootamatu, mis? Aga tead, Santorini ongi täis ootamatusi. Noh, pean tunnistama, et antud punkt on tõsi koos väikeste mööndustega. Esiteks, saarel käib väga palju kruiisituriste. Kes kruiisil on käinud, see teab, et hommikul, kui laev randub, tuleb korraga saarele suurel hulgal inimesi, kes liiguvad gruppides ringi, mis teeb omakorda nende keskel liikumise eriti keeruliseks. Samas ülihea uudis on see, et nad lahkuvad õhtu saabudes. Nii ei ole saarel pidevalt erakordselt palju inimesi ning selle järgi on hea sättida ka enda liikumisgraafikut. Näiteks vältida Oia linna külastust keskpäeval ning suunduda sinna päeva teises pooles, mil kruiisituristide bussid mööda käänulisi teid juba sadama poole veerevad.

Teiseks, saarel puuduvad suured hotellikompleksid ning majutust pakutakse väiksemates hotellides. Eriti nauditavad on veel otse kaljuserval asuvad luksuslikud butiikhotellid, kus tubades on mullivann või koguni privaatbassein, kust saab siis imetabaseid vaateid nautida. „Halvimal juhul” asuvad basseinid ja mullivannid hotelli territooriumil, siis muidugi peab neid teistega jagama. Sellised on siis väiksed ja üliväiksed kaldeeral (vulkaaniplahvatuse tagajärjel tekkinud pinnavorm) asuvad hotellid Thira, Oia, Firostefani, Imerovigli piirkondades, milles ööbimiseks on vaja kaasa võtta üsnagi „paks” rahakott. Samas on saarel veel täiesti normaalse hinnatasemega hotelle ja väiksemaid majutusasutusi nii eelmainitud piirkondades kui ka madalamatel, mitte nii kaunite (kuid siiski ilusate) vaadetega aladel, kuhu varakult broneerides alates 31 €/öö (kahene tuba) võib leida.

Mäenõlvadel asuvates linnakestes on kitsas sopiline, täis nurgataguseid olev jalakäiate tänavavõrk. See loob privaatsema tunde, kus ei pea iga hetk külg-külje kõrval teiste turistidega vaadet jagama. Samas on veel mitmeid paiku, kuhu saad eralduda suurematest massidest, sest teadupärast on kruiisituristidel omad marsruudid, mida nad enamasti läbivad. Samuti võib nautida eraldatud hetki saare kõrgeima mäe Profitis Ilias, mis on 565 m kõrge, otsas või külastada väikseid külakesi (roller või ATV liiklusvahendina). Oma eelmisi mõtteid kokku võttes, siis saar on väike ja saarel on kõik väike ning see loob mõnusa hubase atmosfääri.

Nagu ma alguses tagasihoidikult mainisin, siis on privaatsuse saamiseks väikesed mööndused. Ühte juba mainisin, planeerida oma liikumisaegu saarel. Teine, veelgi olulisem, planeeri aega, mil üldse saarele lähed. Juuli ja august tasub oma plaanidest välja jätta kui sa seda punkti enda jaoks hästi tööle tahad panna. Kui sooje ilmu loodad nautida, siis juunis juba saab ning septembris ka veel saab. Lisaks on septembris kõige soojem vesi.

6. Külalislahked inimesed

Ma natuke kõhklen seda punkti kirjutades, kas see on just Santorini võtmes eriline, sest esiteks tõenäoliselt võib sarnaselt kõnelda ka teistest Kreeka piirkondadest ning teiseks ma ei ole kindel, kas see kehtib kõigi saarel olevate võõrustajate kohta. Näiteks õhtupimeduses saarele saabudes tahtis taksojuht meid väikest viisi haneks tõmmata, aga õnneks kõnelesid asitõendid meie kasuks. Siiski, järgnev on midagi, mida ma kusagil mujal pole kohanud. Külalislahkuse imetlusväärne tase. Olin reisil oma sõbrannaga ning Kreekas viibides peab ikka ju kohalikke veine ka proovima. Kuna ükski toidupood polnud meile veel hotelli lähedal silma hakanud, küsisime hotelli vastuvõtust, kus selline võiks asuda. Meie küsimusele vastati aga küsimusega, mida soovime osta. Pisut justkui piinlikku olukorda sattudes tunnistasime oma soovi. Sellepeale aga küsiti, missugust veini soovime (punast või valget, kuiva või magusat) ning asetati letile hotelli enda sildiga veinidpudelid, mille seast paluti meil endale meelepärane välja valida. Tasuta muidugi.

Sellele eelnevalt oli meid juba kutsutud õhtul hotelli poolt korraldatud grillpeole. Kui kellegi mõte jooksis nüüd sellele rajale, et personal meid kuidagimoodi eriliselt kohtles, et kaks heledanahalist naisterahvast ja mis tagamõtted küll olid, siis teie pettumuseks võin öelda, et pidu oli mõeldud KÕIGILE HOTELLI KÜLASTAJATELE. Tegu oli väikese (nagu Santorinil ikka) umbes 10-toalise hotelliga ning nad tahtsid omalt poolt külalisi kostitada. Heast südamest, ma eeldan. Muud põhjust küll välja ei oska lugeda. Grillpidu oli toitev — lisaks grilltoidule kreeka salat, kohalikud kastmed, vein ja muidugi sai, mida iga toidu kõrvale seal maal süüakse. Kui vaid igas sihtkohas sellise kohtlemise osaks saaks…

Soovid Liisi reisidest rohkem teada? Tema blogi koos rohke fotomaterjaliga leiad SIIT!