Telesaate "Taevavalvurid" võitja hakkab juba peagi juhtima lende Eesti õhuruumis
„Taevavalvurid” finaalsaates Rasmus Värki ja Silver Lullaga vastamisi olnud Ott ise oma võitu ette näha ei osanud. „Enne kui võitja väljakuulutamiseks kokku saime, arvasin, et võidab Silver. Kui aga kohtunikud ütlesid, et võidab osaleja, kes oli olnud läbi saadete kõige stabiilsem ülesannete lahendaja, siis arvasin, et võidab Rasmus. Lõpuks läks hoopis teistmoodi,” kirjeldas oma mõtteid saates parimaks lennujuhi kandidaadiks valitud Ott Arumeel.
Saatesse kandideeris Ott sooviga midagi oma elus muuta. „Sel hetkel, kui kandideerisin, oli mul soov oma elus midagi muuta ja uut proovida. Otsus töökohta vahetada oli tagant järele õige. See aitas ka muudest kinnihoidvatest teguritest lahti saada ja annab praegu võimaluse kiiremini areneda ning targemaks saada,” sõnas Arumeel, kelle sõnul saab ta lennujuhina tunda ennast justkui uue inimesena, palju õppida ja enda maailmapilti avardada.
Ebamugavad olukorrad, kuhu muidu ei satu
Arumeele sõnul laiendas saates osalemine silmaringi oodatust rohkem ning oma otsust ta ei kahetse. „Mulle meeldis, et sain ennast panna ebamugavatesse olukordadesse, kuhu muidu ei satu. Näiteks seista keset suurt stuudiot, ere valge valgus paistab peale, lahendad ülesannet, mis näib kerge, aga on samas ikkagi keeruline või mingisuguse trikiga. Samal ajal seisab ümberringi 10 inimest saatemeeskonnast, kes kõik teavad lahendust ja vaatavad sind sellise näoga, et “kas sa tõesti ei oska seda lahendada”,” kirjeldas Arumeel. Ta lisas, et just sellistes olukordades sooritusele keskendumine ja pärast iseenda tegevuse kommenteerimine oli tema jaoks üks kõige õpetlikumaid nüansse.
Kui osalejatena veedeti ülesandeid lahendades ning intervjuusid andes tunde ja tunde, siis televiisorisse pidi see kõik mahtuma loetud minutitesse. See aga tähendas, et saatemeeskond lõi igast võistlejast mingil määral sellise kuvandi, mis sobitus saate formaati. Arumeele sõnul oli huvitav õppida, mida ja kuidas öelda nii, et mõjutada saatetegijaid jätma endast televiisoris sellist muljet nagu just tema endast jätta tahab.
Arumeel nentis, et saates läbitud testid ei ole võrreldavad lennujuhtide koolitusel õpituga, kuna testid olid kujundatud peamiselt selleks, et anda kohtunikele teadmine, kelle pingetaluvus ja probleemide lahendamise oskus on sellisel tasemel nagu lennujuhi õppes vaja on. „Saate ülesannetest olid keerulisemad pigem testid, mida tegime saatesse kandideerimisel ning mis panid proovile meie sobivuse lennujuhiks saada ja vastav koolitus läbida,” märkis taevavalvur. Ta soovitab igaühel neid teste proovida, sest see annab väga hea aimduse enda potentsiaali kohta ning samuti kui võimekad inimesed ikkagi lennujuhina töötavad.
Saates üheks meeldejäävamaks ülesandeks oli Arumeelele kindlasti ilma kellata kaks tundi tühjas ruumis istumist, eesmärgiga sealt ruumist lahkuda siis, kui kaks tundi on täis. „Kuna ma varem ei ole midagi sellist teinud, siis ei teadnud, mida oodata ning kas oskan ilma kellata aega arvestada. Kui aeg ruumis lõpuks täis sai, oli tunne selline, et ei tahagi sealt ära minna, kuna nii ägedad mõtted jooksid peas, mida oleks tahtnud edasi mõelda,” meenutas Arumeel. Ta usub, et igaühele tuleb kasuks aeg-ajalt nii-öelda mitte midagi tegemine, kus ollakse vaid oma mõtetega.
Juba peagi jätkub õpe Eesti õhuruumis
Saate võit tõi lisaks Otile veel neljale taevavalvurile võimaluse minna 22nädalasele lennujuhtimise väljaõppele Taani, mida viib läbi prestiižne lennukoolitusettevõte Global ATS Denmark IVS. „Kuna mulle selline klassikaline koolis käimine pigem ei meeldi, siis olid ka teatud kahtlused, et kas ma tahan minna jälle klassiruumi istuma ja reegleid pähe õppima. See kahtlus hajus aga kiiresti esimeste õppetundide käigus,” julgustas Arumeel ka teisi oma elus kannapöördeid tegema ning uusi väljakutseid vastu võtma.
„Esimesed kaks kuud õppisime teooriat, mis koosnes laias laastus teemadest nagu meteoroloogia, lennuki toimimine, lennundusseadused, lennujuhtimiseks vajalikud seadmed, navigatsioon ja inimfaktori mõju. Ehk saime teadmised, mis tulevad kasuks edasises lennujuhiõppes ning ka tulevasel töökohal,” sõnas Arumeel. Ta rõhutas, et kuigi esialgu keskenduti teooriale, siis oli programmis ka mitmeid külastusi Roskilde ja Kopenhaageni lennujuhtimiskeskustesse.
„Väljaõppe teises pooles on meie kasutada ca poole Taani suurune ehk ka umbes poole Eesti suurune õhuruum, kus peame lennujuhtimissimulaatoris nii maanduvaid, tõusvaid kui ka ülelendavaid lennukeid ohutult ja võimalikult sujuvalt suutma juhtida. Samuti oli meil võimalus päris reisilennuki simulaatoris proovida lennukiga lendamist piloodina, mis andis ühelt poolt võimaluse näha, mida teevad piloodid ja kui palju on neil tööd, kui meie lennujuhtidena neid suunata üritame,” lausus tulevane lennujuht, kes on saanud lennata kaasa ka Taani-sisestel reisilendudel istudes juhtimiskabiinis ning andis kinnituse, et tõenäoliselt kõige parema vaatega töökoht on ikkagi pilootidel.
Koolitusel Taanis ollakse veebruari keskpaigani, misjärel tulevad taevavalvurid tagasi Eestisse ning jätkavad kuuekuulist praktilist üksusekoolitust Lennuliiklusteeninduse AS-is (EANS), kus lennujuhiõpilased teevad tööd kohaliku instruktori järelevalve all ja kohanevad reaalse Eesti õhuruumi ning oludega. Pärast edukat õpi- ja praktikaaega ootab taevavalvureid ees töökoht EANS-is.
Saate peavõitu ehk ümbermaailmareisi Arumeel veel realiseerinud ei ole. „Mu unistused reisimise osas muutuvad peaaegu iga päev, alati tahaks ju sinna kuhu ei saa. Kindlasti on aga auhinna näol nüüd motivaator põnev ja mitmekülgne reis välja mõelda,” rõõmustas Arumeel.
