PÜHADEKS REISILE | Parimad paigad maailmas, kuhu detsembris puhkama sõita
Kui sul on veel pühadeajaks reisiplaanid tegemata, aga tahaksid näiteks jõulude või aastavahetuse ajal või hoopis pärast jõulupühi või aasta esimestel päevadel reisi ette võtta, siis saad siit kindlasti häid ideid. Ei maksa ka karta, et nii viimasel hetkel plaanide tegemine rahakotti ülearu kurnaks, sest tänapäeval just viimase hetke pakkumised kõige soodsamad ongi — kindlasti leiad endale midagi. Häid nippe, kuidas eriti soodne reis leida, leiad artikli seotud lugudest.
Noolega paremale liikudes saad teada, mis on parimad paigad, kuhu pühade ajal reisida. Vali lemmik välja!
Lanzarote rannad on Kanaari saartest kõige ebamaisemad, nagu kogu saargi, mida ilmestab vulkaaniliste vormide ja värvidega kuumaastik. Lanzarotel liivarandade värv kõigub mustjatest kuni kuldkollaste ning isegi valgeteni.
Kanaari saared ei ole reeglina koht, kuhu sõidaksid arhitektuurihuvilised, aga Lanzarote maalilised valged külad ulmefilmiliku maastiku taustal kujutavad endast maailma ühte terviklikumat ja kaunimat arhitektuuriansamblit. Selle eest tuleb tänada saarelt pärit maailmakuulsat arhitekti Cesar Manriquet, kelle kontseptsiooni kohaselt on Lanzarotest väga oskuslikult ja loodust säästvalt saanud piltlikult öeldes üks suur vabaõhumuuseum.
Lanzarotel pole loomulikult puudust gurmeerestoranidest. Saare klassikalised road — kala ja kartul — kõlavad eestlasele aga väga tuttavalt ja turvaliselt. Ehkki kalad on pärit eksootilisematest vetest ja kartul kasvanud vulkaanilises pinnases, mis annab sellele hoopis uue ja põnevama maitse.
Vaata Lanzarore reisijuhti:
Uus-Meremaa suurimad elamused on seotud saarte hingematvalt kauni loodusega — ja seal on praegu südasuvi!
Uus-Meremaa on hea paik mägedes ronimise ja jalgsi matkamise harrastajate jaoks. Selleks tarbeks on loodud suur hulk spetsiaalseid radu. Neist kuulsaim on 53,5 km pikkune Milford Track, mis kulgeb Lõunasaare edelaosa mägedes ja parasvöötme vihmametsades.
UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Uus-Meremaalt kaks looduslikku objekti ja üks looduslik-kultuuriline objekt. Nimetatud looduslikud objektid on Uus-Meremaale kuuluvad arktilised saared (kogupindala 765 km2, paiknevad 47. ja 53. lõunalaiuse vahel) ning Lõunasaare 26 tuhande km2 suurune edelaosa, mida tuntakse maoori keelse nimega Te Wahipounamu. Maailmapärandi nimistusse kuuluvaks looduslik-kultuuriliseks objektiks on Põhjasaare keskosas asuv 796 km2 suurune Tongariro rahvuspark. Uus-Meremaad külastab aastas enam kui 2,4 miljonit turisti.
Vaata videot matkamisest Tongarino rahvuspargis:
Müller’sches Volksbadis etenduvad isegi ooperid, vaata ise:
150 kilomeetri ulatuses puhtad liivarannad. Sellele ei ole vastast. Oma sinise ja läbipaistva veega on Fuerteventura võitnud just surfajate ja sukeldujate südamed.
Kõige unustamatum vaade: Kõige sürreaalsemad ja meeldejäävamad vaated saarel ei avane aga liivarandades ega snorgeldamispaikades. Unustamatu vaatepildi pakuvad aaloeväljad, mis vulkaanilisel saarel lopsakalt kasvavad. Seda imetaime kasutas haavade ravimiseks juba Aleksander Suur, aga aaloest saab teha kõike alustades šampoonist ja lõpetades limonaadiga. Käik aaloeväljadele ja -tehasesse on vaimustav kogemus.
Fuerteventural ruulivad kitsed, keda paradiisisaarel elab inimestest hulga rohkem. Isegi pealinn kandis kunagi nime Puerto des Cabras ehk Kitsesadam. Mis tähendab, et imelisemat juustu, kui Fuerteventural, saab vähestes kohtades maailmas. Kohalikku kitsejuustu saab süüa värske ja pehmena, poolküvana ja kõvana — ning raske on öelda, mis on parim. Ja seikluslikuma meelega maitseküttidele, kellele Fuerteventura kitsede looming meeldima hakkab, on selle kõige lõpetuseks pakkuda kitsepiimaga valmistatud koorelikööri. See maitseb paremini kui kostab.
Vaata ägedat videot Fuerteventura kitsede elust:
Praha on alati muinasjutuline ja võluv, kuid jõuluaeg toob vanalinna ilu eriti selgelt esile. Praha on ideaalne sihtkoht neile, kes ajaloo, kultuuri ja arhitektuuri kõrval ka ostlemist naudivad. Vanalinna keskväljakul ja Vaclavi väljakul asuvad jõuluturud (enamus avatud 1. jaanuarini) pakuvad laia valikut maitsvat toitu ja kohalikku käsitööd.
Vaata videot Praha tänavustest jõuluturgudest:
Marrakech, Roosa Linn, on Maroko üks põnevamaid linnu — ja ühtlasi ka üks kõige paremaid ühendusi omavaid linnu. Kõrbe servas, merest vähemalt 1,5 tunnise bussisõidu kaugusel tundub ta asuvat keset ei midagi — ja asub samas keset kõike.
Iga õhtu kõrghetk saabub Jemaa el-Fnaa väljaku ääres. Loojangul, kui minarettidest kaigub üle linna kutse usklikele, ärkab ka Jemaa el-Fnaa. See hiiglaslik hästilõhnav ja rõõmsalt käratsev väljak Marrakechis oli kunagi kogu Põhja-Aafrika suurim lava akrobaatidele, areen maotaltsutajatele, vastuvõturuum rahvaarstidele, saal trummimängijatele. Trummid öös on alles, see eksootiline rütm saadab veel kaugel-kaugel medina sügavuseski. Marrakechi soukilt, turult, mis hakkab hargnema kohe väljaku servast, on võimalik osta absoluutselt kõike. Olles ilmselt üks maailma parimaid koht šoppamiseks, on samal ajal oma arhitektuurilt ka peaaegu lahendamatu labürintmõistatus.
Marrakech on ammu kasvanud suuremaks kui igivana medina. Uued linnaosad on põnevad teismoodi ja näitavad Marokot teisest küljest kui ülespidi ninadega sussid ja vaibad seda teevad — Maroko kaasaegse kunsti galeriid on igatahes väärt avastamist, niisamuti kui Marrekechi kunstibiennaal.
Vaata Marrakechi reisijuhti:
Londonisse sõitmiseks on head kõik 12 kuud aastas, sest huvitav on seal alati ja ilm ei ole tegelikult kunagi hea niikuinii.
Põnevaid poode, galeriisid, teatreid ja muuseume leidub igal sammul, alustage kasvõi kõige tuntumatega — Briti muuseumiga, näiteks.
Brittidel on alati olnud poolmaniakaalne kogumiskirg ning üle maailma kokku tassitud sarkofaagid, relvad, ehted, sambad jne ei saanud lõpuks enam korralikesse Londoni linnamajadesse ära mahtuda.
Pole kollektsiooni, pole probleemi! sai 19. sajandil valdavaks mõtteviisiks ning asju annetati lahke käega riigile, mis oli sunnitud rajama Briti muuseumi. See valmis 1867. aastal, laienes ja laienes järjest uutesse majadesse, kuni arhitekt Norman Foster ühendas 20. sajandi lõpus peamaja ja mitu kõrvalhoonet rabava klaaskatusega, mille tulemusena moodustus Euroopa kõige suurem kaetud sisehoov. Nii mõnegi hinnangul on see katus muuseumi suurim vaatamisväärsus, seda siis mitte ainult sõna otseses tähenduses.
Ent ka väikesed ja vähetuntud kohad on põnevad. Olete kuulnud Soane’i muuseumist? Soane oli arhitekt, kes 19. sajandi esimesel poolel kõik Londoni olulisemad majad projekteeris (The Bank of Englandi, näiteks) ja ega ta ennast ka ära ei unustanud. Soane’i enda maja, kus praegu muuseum asubki, oli tema arhitektuuriliste eksperimentide katsepinnas.
Soane oli fanaatiline kunsti-, Egiptuse kivikeste ja kujukeste ning muude veidruste koguja, nii et maja oli juba tema eluajal eramuuseum-galerii, kuhu ta vahel sõpru ja õpilasi lubas. Ta oli rikas nagu troll, nii et ehkki väiksem kui Briti muuseumi kollektsioon, on tema oma nii mõneski mõttes parem.
Maja ise on muljetavaldav — Soane suutis näiteks lükandseinte abil ühte umbes 20 ruutmeetrisesse tuppa 120 maali ära paigutada. Lisaks meeldis talle eksperimetaarida valguse ja peeglitega, nii et see kõik oleks üsna sürreaalne ka siis, kui siin-seal hooletult mõni kolp ei vedeleks või keldris sarkofaagi ei oleks. Iga kuu esimesel teisipäeval kell 18-21 on muuseumi saalid küünlasäras ja kunsti näeb just selles valguses, nagu sir seda kunagi ise imetles. Broneeringuid ei tehta ning pikk järjekord moodustub juba tükk aega enne seitset. Järjekorraga peab arvestama ka nädalavahetustel, mille teeb natuke ebamugavamaks see, et oodata saab ainult tänaval, mis Londoni kliimas ei pruugi olla kõige meeldivam. Aga look at the bright side — sir John ise ei lubanud vihmase ilmaga kedagi oma majja poriseid jälgi tegema.
Vaata väikest teejuhti, mida Briti muuseumis esmajärjekorras vaadata tasub:
Angkor oli hiiglaslik, teadlased on kindlad, et see oli maailma suurim eeltööstuslik linn, mis võttis enda alla vähemalt 1000 km² ja kus — koos müüride taha jäävate küladega — võis elada kuni miljon inimest.
Angkori kuulsaim tempel on mõistagi Angkor Wat, Suur Tempel, mis asub linnast pisut väljas. Selle laskis 12.sajandil rajada kuningas Suryavarman II.
Angkor Wat on maailma suurim pühakoda. Templikompleks ehitati 5 — 10 miljonist liivakiviblokist, mis kaalusid kuni 1,5 tonni — teadlased arvavad, et nende kohale transportimiseks rajati terve kanalite süsteem.
Angkori hiilgus ei kestnud aga kaua, impeeriumil polnud ühel hetkel enam kindla käega valitsejat ning Angkor jäi Siiami sõdalaste rünnakute ohvriks. Kuni 1431. aastal pealinn vallutati ning khmerid jätsid oma linna maha, rajades uue linna praeguse pealinna Phnom Penhi kohale.
Tühjaks jäänud ja häbiga kaotatud linn kasvas džunglisse. Keegi ei käinud seal, linn elas edasi vaid legendides, mida uued vallutajad muinasjuttudeks pidasid. Kuni alles 19. sajandi keskel jõudis Angkori prantslasest vaimulik Mouhot. Võite kujutleda tema imetlust ja üllatust ja segadust: metsistunud imelise arhitektuuriga linn, kus inimeste asemel toimetasid ahvid, elevandid, laulsid linnud. See pidi olema kindlasti sürreaalne kogemus.
Imetle Angkor Wati templit linnulennult:
Põnev ööelu ja glamuursed kasiinohotellid tõmbavad ligi rahvamasse kogu maailmast, aga mitte ainult kasiinodes mängima ja teisi vahtima. Las Vegases serveerivad tippkokad rahvusvahelisi roogi ning luksushotellid, moodsad poed, kunstigaleriid ja šikid klubid meelitavad kohale isegi mängumaailmas täielikke võhikuid, kes ei tee majal ja mastil vahet.
Kuna kasiinodes puuduvad kellad, siis pole ka ööelul lõppu ning patulinn on ärkvel koiduni. Võite jalutada ringi sametistest köispiiretest üliuhkes salongis, rüübata kokteili katusebaaris tähtede all või vaadata mõne superstaari lavasõud.
Voodist võib tõusta just šampanjaga hommikusöögi ajaks ja seejärel basseini äärde päikese kätte peesitama minna. Las Vegas on loodud argipäeva üksluisuse eest põgenevatele elunautijatele.
Algselt Metsiku Lääne kauboilinn Las Vegas (hispaania keeles tähendab see sõna niitusid) kujunes 20. sajandi keskpaigaks gängsterite peidukohaks, kus šõutüdrukutega veetsid aega tuntud inimesed, näiteks Frank Sinatra oma seltskonnaga ning sellised staarid nagu Marilyn Monroe ja Elvis. Lisaks ka tähtsad isikud nagu JFK.
Iga uus ehitusbuum on olnud eelmisest suurem ja parem. Panuste tegemine Las Vegase peatänava Stripi kasiinodes jätkus hoogsalt ka viimase USA majanduslanguse ajal.
Vaata videost, kuidas veeta oma Las Vegase puhkus:
Taimaa on palju enamat, kui kuldsed liivarannad või hommikuni kestvad peod. Aasia üks suuremaid rahvusparke Khao Sok pakub võimalust ööbida parvmajadesse ehitatud hotellides, kus iga toa ukse all ootab oma kanuu; kohtumisi valgete elevantide, makaakide ja hirvedega ning maalilisi vaateid karstimägedele.
Khao Soki rahvuspargi südameks on Cheow Lani järv ja seda igast küljest piiravad maalilised karstimäed, mille kõrgemad tipud ulatuvad 900 meetrini ning on alailma udupilvedesse mässitud.
Vihmamets, mis kaljusid ja kaldaid katab, on üks vanimaid maailmas. Vihmametsas — nagu nimigi ütleb — sajab vihma, ettearvamatul ajal ja koguses. Ent see on soe vihm, mis ei sega ei mootorpaadiretki ega parimat võimaliku viisi pargi avastamiseks — kanuuga vaikselt mööda vett liuglemist ja mõnes kuueteistkümnest järve äärde jäävas hotellis aegajalt kohvipeatuse tegemist.
Mööda Cheow Lani järve mootorpaadiga päikeseloojangu eel ringi sõita on niigi suur elamus, ent suu võib sõna otseses mõttes lahti vajuda, kui saate aru, et see hele laik kaldal bambusevõsas, mis kõrvu ja lonti liigutab, on tõepoolest valge elevant. (See, et valge elevant päris elus määrdunud roosakas on, ei vähenda vaimustust tõepoolest kraadi võrragi). Õhtu saabudes tulevad loomad metsast järve äärde joogikohtadesse ning turvalised kohtumised džunglielanikega on garanteeritud.
Kui oma silmaga seda niipea vaatama minna ei õnnestu, siis vaata videost:
