Kliima soojenemine, vandaalide tegutsemine, majade lagunemine — mitut maailma kauneimat paika ähvardab kadumine. Sõida vaatama seni, kuni see veel võimalik on!

Taj Mahal hakkab vaikselt murenema, sest puuparved, mis seda maailmaimet üleval hoiavad, on mädanenud. Antarktika jäämäed sulavad, Veneetsia vajub, Maldiivid upuvad. Kas selline lootusetu tulevik ootabki neid ilusaid paiku? Kas see juhtub lähimatel aastatel või aastakümnete pärast, seda ei tea keegi. Aga parem on väärtuslikud kohad enne ära vaadata, kui need lõplikult kaovad.

Noolega paremale liikudes näed, mis need 10 kohta on — vaata ja vali välja, kuhu järgmisena lendad!


Kliimasoojenemisega ennustatakse, et maailmamere tase tõuseb. Maldiividele pole palju vaja — enamus saarestikust asub vaid ligi poole meetri kõrgusel merepinnast, riigi kõrgeim tipp on aga veidi üle viie meetri pealpool vett. Põgeneda pole kuhugi, üleujutuse korral ilmselt enamus selle riigi saartest hüljatakse. Praegu on Maldiivid üks maailma populaarseimatest mesinädalate sihtkohtadest.



Tohutud sood ja märgalad
kaovad ülikiirelt — veel sada aastat olid Everglades´i sood poole suuremad.
aga suruvad igast küljest peale ja maad kuivendatakse. Praegu veel saab soos ette võtta retki märgala rikkaliku elustikuga tutvumiseks.


Aina kuumemad suved on tekitanud metsatulekahjusid ja hävitanud ka kunagist olümpia sünnipaika.



Erosioon, turistide hordid (mis viimastel aastatel on küll kahanenud) ja seenkahjustused on seda iidset tsivilisatsiooni hälli kiiresti olematuks puremas. Lisaks on Egiptuse rahutuste ajal mälestisi kahjustanud ka vandaalid.



Veelinn vajub juba sajandeid, kuid viimastel aastatel on oht kahekordistunud: lisaks kiirenenud vajumisele, mille süüks pannakse ka kruiisilaevade aina tihedamaid graafikuid, on hakanud merevee tase aeglaselt tõusma. Turistid teevad küll eksootilisi pilte Veneetsia kesklinna väljakust, mis on mõnikord vihmastel perioodidel vee all, kuid peagi võib vesi oma uutele aladele jäädagi.



Viimase neljakümne aastaga on Surnumeri kahanenud kolmandiku võrra. Veekogu võib mõnekümne aasta pärast laguneda paljudeks väikesteks lompideks, mis kaovad veel kiiremini. Surnumeres käiakse ujumas ja end selle järve raviva mudaga määrimas.



Teadaolevate ilmavaatluste ajaloos pole
veel kunagi nii jäävaba olnud, kui viimastel aastatel. Antarktikast eralduvad rekordilised jäämäetükid. Sellist jäämaailma nagu eelmisel sajandil, ei pruugi varsti enam alles olla. Peame lume otsimiseks aina kaugemale põhja rändama.


Ookeanivee saastumine, korallidel levivad haigused ja kalapüük on selle kosmosest näha oleva organismi jaoks fataalse mõjuga. Kalade väljapüüdmine jätab ogatähele võimaluse rohkem paljuneda ja see omakorda hävitab korallpolüüpe.



Üks seitsmest vana aja maailmaimest — Taj Mahali mauseoleum vajub. Puidust alusparved mädanevad, fassaad on kahjustatud õhusaastest. Ainuke lootus on sellel, et ennustajad jälle eksivad — juba aastakümneid tagasi ennustati ehitise kokkukukkumist, aga siiamaani pole seda juhtunud. Jõudumööda puhastatakse ka fassaadi ja tugevdatakse alusmüüre.



Maailma suurim mets kaob kiirenevas tempos. Kuna tegemist on planeedi jaoks oluliste kopsudega ja ühe kõige liigirikkama (20% maailma liikidest) elupaigaga, on oht loodusele ja inimesele eriti suur. Vihmametsa pääseb küll endiselt ükskõik mis servast mõne ekskursiooniga nii laevadel kui bussides või džiipides, kuid pilt kosmosest on trööstitu: lagedaks raiutud alad ulatuvad inimese tiheda asustuse aladest aina kaugemale ürgmetsa.