Lisades neile peened butiikhotellid ja taevastesse kõrgustesse kerkiva moodsa gastronoomia, on selge – see on Euroopa riik, kus tunneb end mugavalt nii seljakotimatkaja kui ka luksusejanus ärimees.

Maandudes septembri hilisõhtu tulede säras Tbilisi sumedasse soojusse, on kohe märgata, et elu podiseb täiskuumusel ka siis, kui päike juba ammu puhkab. Mis sellest, et homme ootab tööpäev. Pere, sõbrad ja suhtlus on grusiinlastele argipäevast alati gramm tähtsamad. Kuni südametunnistus lubab, võib vabalt veeta aega keldrikõrtsides, kohvikutes, veinibaarides või hipsteritega täidetud pisikestes pruulikodades, rääkimata Shardeni uulitsa peenetest vabaõhurestoranidest vanalinnas või Barbarestanist Aghmashenebeli avenüül.

Nii on kujutanud grusiine oma meelistegevuse juures Niko Pirosmani.

Muretust ja naudingujanu, mis grusiinlasi iseloomustab, kajastab ka legend, kuidas nad oma maa said. Lugu oli nii, et kui jumal maailma lõi, otsustas ta kinkida igale rahvale maalapi, kus neil oleks hea elada. Kui grusiinid said pidutsemise kõrvalt ükskord mahti taevataadi palge ette ilmuda, olid kõik maad juba välja jagatud. „Miks tulete nii hilja,“ uuris jumal. „Pikk oli me tee sinu juurde, sa kõige vägevam,“ vastasid mägede pojad, „sinu loodud maailm on nii ilus, et ei suutnud seda ära imetleda. Tänutäheks selle kingituse eest inimkonnale korraldasime su kiituseks peo, tõstsime su terviseks klaase, soovides kõike paremat. Tahtsime tänada, et oled kinkinud meie esiisadele selle kauni maailma.“ Kõigevägevamale meeldis grusiinide siirus ja nii otsustas ta kinkida neile kõige kaunima maa, mille oli varem otsustanud endale jätta. „Hoidke oma maad,“ palus jumal, „ja kohelge oma külalisi sama hästi kui lähedasi, et nemadki näeksid, kui imeline on see paik, mille teile kinkisin.“

Seda jumala tahet täidavad grusiinlased tänase päevani, andes legendi edasi põlvest põlve. Külaline on ka täna neile kui jumala saadik, kelle heaks tehakse kõik, et too end hästi tunneks. Siit on pärit ka nende ülevoolav külalislahkus ning seega ei tasu üllatuda, kui reisi päevaplaan kipub mõne tunni võrra venima, kuna keegi sind endale külla palub ja kostitada soovib. Pane tähele! Sellest keeldumine ei ole sünnis.

Foto: Shutterstock

Imeline ja vaheldusrikas on see jumala kingitus tõepoolest. Kahheetia veinimajad, üle viie tuhande meetri kõrgune Kazbek, Borjomi tervistavad veed ja maailma suurimate hotellikettide kõrghoonete ning kauni rannapromenaadiga Batumi, rääkimata pealinna kuulsatest väävlisaunadest ja üle maa laiali pillutatud kloostritest ning kirikutest, kus hoitakse elus maailma ühe vanema kristliku riigi vaimseid väärtusi.

Alates tänasest hakkamegi pajatama selle kauni kandi üllatavatest pärlitest, millega võiks tutvuda, sest suure tõenäosusega saab su järgmiseks reisisihiks maa, millesse armud esimesest sammust tema pinnal – Georgia.

Jaga
Kommentaarid