Kuala Lumpurisse otsustasime minna eelkõige seetõttu, kuna leidsime, et see on Aasias üks odavamaid kohti, kuhu lennata ja kust edasi lennata. Kuna piletid olid Kuala Lumpurisse odavad, siis hakkasime uurima, et mida veel oleks Malaisias teha. Paljud seljakotirändurid sellest riigist väga oma reisijuttudes ei pajata ja kaalusime pikalt, et kas jäämegi vaid Kuala Lumpuri uudistamise juurde või sõidame ka linnast välja. Natuke uurimistööd tehes selgus, et Malaisial on turistidele pakkuda nii mõndagi. Nii panimegi kokku 1,5 nädalase ringreisi plaani, mis sai alguse Kuala Lumpurist.

Nagu suurlinnale kohane, leidsime sel korral suhteliselt lihtsa vaevaga endale Couchsurfingust öömaja. Üks vanem briti härrasmees oli nõus meile öömaja pakkuma. Kuna lend maandus öösel, siis pidime aga mõned tunnid lennujaamas aega parajaks tegema, kuna ei saa kellegi juurde lihtsalt öösel sisse marssida. Vaatamata Kuala Lumpuri heale metrooühendusele, võtsime varahommikul Grabi (paljudes aasia riikides kohalik Uber), et kohale jõuda. Lennujaam asub umbes 70 km kaugusel linnast ja sõit võttis peaaegu kaks tundi aega. Meid ootas ees kõigi mugavustega tuba pilvelõhkuja 24. korrusel. Tegime lühidalt maja peremehe Peteri ja tema korterikaaslase Jayga (kes on kohalik) tutvust ning seejärel olime sunnitud mõned tunnid magama, sest üks öö oli põhimõtteliselt vahele jäänud.

Olles end välja puhanud, viis Peter meid kohaliku elu-oluga tutvuma. Ta näitas, kus asuvad ümberkaudsed ostukeskused, parimad söögikohad ning lisaks saime muud eluks olulised asjad korda aetud nagu rahavahetus jne. Õhtustasime meile juba tuttavas kohas – hawkeris. Toidud olid endiselt sama maitsvad, kui Singapuri samalaadsetes sööklates.

Taaskord ei olnud me jõudnud väga palju uurimistööd teha, et mida Kuala Lumpuris tasuks vaadata ja külastada. Kõik teavad muidugi kuulsaid Petronase kaksiktorne. Õnneks saime ohtralt soovitusi Peterilt ja Jaylt, kes panid üsna kerge vaevaga meile paari päeva turismiprogrammi kokku.

Kõige esimesena läksime vaatama Batu koobast. See asub küll linnast natuke väljas, aga taas kord aitas odav Grab meid hädast välja. Kuna temperatuur Kuala Lumpuris tõusis keskpäeva paiku kuni 35 kraadini, siis proovisime koopa juurde võimalikult vara kohale jõuda. Kõige palavama päikese juures ei oleks kindlasti meeldiv olnud tohutut treppi mööda üles lonkida. Isegi hommikul 9 paiku oli juba selleks natuke liiga palav ja koopasse sisenedes olime higist läbimärjad. Koopasse viib imekaunis värviline trepp, mille kõrval seisab üüratult suur kuldne Lord Murugan kuju. Sissekäigu kõrval ning ka koopas sees on kaunid värvilised hindu templid. Koopas sees ringi kõndides tuleb aga olla ettevaatlik, et vargast ahvid ühtegi su asja piistu ei paneks. Nägime paaril korral, kui ahv lihtsalt suvalise naise käekoti külge hüppas, lootes sealt head ja paremat süüa saada. Batu koobaste ümbrus näeb välja nagu väike India. kui seal ainult nii meeletult palju turiste ei oleks.

Üritasime end palavuse eest peita Kuala Lumpuri linna muuseumis. Seda soovitas meile Peter põhjusel, et seal on huvitav linna makett ning seda tutvustav valgusetendus, mis annab hea aimduse linna arengust. Lisaks on muuseumi külastamine tasuta.

Lootsime, et jaksame natukene ka Mardeka pargis ringi jalutada, aga üsna kiirelt selgus, et sellise palavusega me jalutamist ei naudi. Seega seadsime sammud keskturu suunas. Turu viimasel korrusel asub üks linna kuulsamaid hawkereid ning kosutasime end seal korraliku lõunaga. Turg ise oli muidugi omaette vaatamisväärsus, kus võis kohata kunsti, rõivaid ning nipsasjakesi kõigist ümberkaudsetest aasia kultuuridest. Muidugi oli seal ka korralik valik Nike'i tosse ning Fila dresse. Tundus, et nii kohalikele kui ka turistidele endiselt läheb vuhvelkaubandus väga hästi peale.

Turul käiguga lõpetasimegi oma esimese päeva linnaretke, kuna vihma hakkas sadama. Õhtul tegime Peterile ja Jayle kartuliputru ning hakklihakastet õhtusöögiks. Küll oli hea ka üle pika aja kodust toitu nautida.

Järgmisel päeval magasime korralikult sisse… või siis pigem just välja. Päeva programm oli meil üsna pikk, seega pidime nuputama, et mida vahele jätta sisse magatud tundide tõttu. Lõpuks selgus, et väga palju ei pidanudki, kuna meie plaan ei olnud arvestanud, et linna suurimasse mošeesse meid sisse ei lasta (kuna oli kohalike palveaeg) ning tantsuprogramm, mida tahtsime vaatama minna, otsustati just sel päeval ära jätta. Seega jäi meil piisavalt aega, et külastada Islami kunsti muuseumit, mis meile väga meeldis ja kus võiks kindlasti ära käia, kui Kuala Lumpurisse juba sattuda. Kõige rohkem avaldasid meile muljet üüratud maketid kõigist olulisematest maailma mošeedest. See pani meid ikka natuke kahetsema, et meil Kesk-Aasia suuresti selle reisi puhul vahele jääb.

Kirsiks tordil olime jätnud Petronase kaksiktornid. Üsna keeruline oli tornidest ilus pilt saada, sest rahvast oli meeletult. Kohtusime tornide juures Peteriga, kes meile korraliku ekskursiooni tegi. Saime teada, et kaksiktornid on enamuses suur kaubanduskeskus ning ülemistel korrustel on kontoriruumid, millest enamik on tühjad. Seda põhjusel, et linn oli andnud maksusoodustusi firmadele, kelle peakontor seal asub. Seega on firmad registreeritud antud aadressile, kuid tegelikkuses omab firma seal vaid postkasti. Me ise neid fakte ei kontrollinud, aga tundus üsna tõetruu. Lisaks on Petronase tornides ka Kuala Lumpuri ooperimaja, mis pidi olema eriliselt hea kõlaga.

Tornide juurest liikusime läbi maa-aluseid tunneleid ja klaaspaviljone Bukit Bintangi, mis on kuulus turistide seas. Seal asuvad mitmed suured ostukeskused ning head söögikohad – kõik, mida ühel välismaa turistil on vaja.

Taaskord proovisime enne pimedat koju jõuda, sest ühistransport pidi õhtupoolikuti väga ülerahvastatud olema, kuna metroo ei käi nii tihti. Sellegipoolest saime aga pimedas nautida vaadet kodu terrassilt, kust tuledes kaksiktornid kenasti näha olid.

Kokku võttes oli Kuala Lumpur meie jaoks suur üllatus. Me ei oleks osanud arvata, et tegemist on nii arenenud linnaga. Elu oli seal praegu küll veel odavam kui Singapuriks, kuid arvata võib, et seda mitte enam kaua.

Vaata galeriid:

Kaija ja Jaanuse tegemisi saad jälgida nende blogist — SIIT!

Instagramist leiad põnevaid lugusid Kaija ja Jaanuse senistest seiklustest — vaata SIIT!