REISINIPP | Kuidas panna itaallased kallistama eestlaste moodi (ja miks see võib su elu päästa)
“Nagu oleks auto alla jäänud,” kriban vastu ning ajan end siis vaikselt üles.
Pea on uimane. Hotelliaknast avaneb vaade hallile elutule siseõuele. Lükkan luugid lahti ning õrna briisi saatel liigun hambaid pesema.
Kella pooleüheksane hommikusöök teeb asjad tunduvalt paremaks. Ükshaaval tilguvad sõbrad ja kolleegid brantšile, isu on õnneks kõigil hea.
“Kuidas siis öö möödus?” uurivad kõik kõigilt, kuigi vastus on üksluine “ehh…”. Hävitame harmooniliselt hunniku praemune, mõne liitri kohvi ja kobara banaane.
Esimestel on aeg lahkuda, sest kas lennukid on kunagi oodanud? Kõigepealt lähevad itaallased. Nädalane koolitus Berliinis on meid ühendanud, viimane kallistus toob pisarad silma. Võiks ju öelda, et liigutusest, aga valetaksin. “ÄRA SA MU VASAKUT KÄTT PUUTU,” röögatab sõbranna ja tõmbume nagu nõelatult teineteisest eemale. Valuhoog läbib mõlema õlavart. Järgmiste embustega oleme targemad. “Vaktsiinikalli,” ütlevad kõik ennetavalt ja põhjamaiselt veidi kohmakas ja peaaegu-üksteist-mittepuudutav embus on kõigile kergenduseks.
Kuigi kutsikatega mängimine võib tunduda süütu tegevusena, tasub olla teadlik ka varitsevatest ohtudest. Marutaudi esineb üpriski harva, kuid vaktsiinide puudumisel on üldjuhul tegemist surmaga lõppeva haigusega. Foto: Madle Timm
Õhtul juba Eestis end kerra tõmmates mõtlen eelmisel päeval öeldud arsti sõnadele.
“Sa võib-olla ei taha pärast viit troopilist vaktsiini teha kõiki neid asju, mida sa arvad, et sa tahad.” Tal oli paganama õigus. Keegi pole öelnud, et Filipiinideks valmistumine peaks valutu olema.
Milleks üldse vaktsineerida?
Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigustekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.
Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus, nagu nakkushaiguse läbipõdemisel. See tähendab, et inimese keha suudab hiljem vastava haigusega kokku puutudes kahjulikud mikroorganismid enne nende massilist paljunemist hävitada. Nõnda takistab vaktsineerimine nakkuse levimist.
Vajadus kaitsesüsti järgi sõltub sellest:
· milliseid nakkushaigusi on inimene juba põdenud;
· milliseid vaktsiine on juba tehtud;
· millised on tööga seotud riskid;
· kas Eestis esineb ohtlikke haiguspuhanguid;
· kuhu plaanitakse lähiajal reisida.
Vaktsineerimine on vabatahtlik. Oluline, elukvaliteeti mõjutav otsus oleks tark teha ennekõike tõenduspõhisest teadusest lähtudes.
Allikas: vaktsineeri.ee
Eesti on üks õnnelik riik — võrreldes troopiliste maadega meil erilisi ohtlikke haigusi ei levi. Küll aga tasub olla ettevaatlik looduses, kust halva õnne korral võib endale külge saada puukentsefaliidi. Foto: Madle Timm
Lugesid just Hulkurplika päevikute 53. osa.
Madle Timm on 25-aastane Eesti tüdruk, kes pärast mitmeid lühemaid rännakuid planeedi eri otstesse sai aru, et reisijumal (või kurat) on halastamatu ning tema küüsist on raske lahti rabeleda. Nii otsustas ta seljakoti pikemalt selga kleepida ja mööda ilma hulkuma minna.
Hoia silma peal ka hulkurplika tegemistel
blogis: https://wandersell.org/
Facebookis: https://www.facebook.com/wandersell/
