Talvevõlumaa või jäätunud põrgu ehk Kuidas lennujaamad lumega toime tulevad?

Kui paljudele tähendab esimene lumi mõnusat õues veedetud päeva perega, hubases toas kamina ees istumist ja jõulurõõmu, siis lennundusmaailmas ei ole lumi selliste positiivsete emotsioonide toojaks.

Kuigi ekstreemsed ilmatingimused võivad tabada igat riiki, on mõned selleks paremini valmistunud kui teised. “Just Põhjamaad on tuntud selle poolest, et suudavad hästi toime tulla ka ootamatult maha sadanud lumega,” sõnab lennuhüvitisettevõtte Skycop juht Marius Stonkus.

Eeskujulik Skandinaavia

Rootsi suurim, Stockholmi Arlanda lennujaam ei ole näiteks kunagi lume tõttu pidanud lennujaama sulgema või lende ümber suunama. Ka Norra suurim lennujaam Oslos ei peatanud tööd, kui selle aasta jaanuaris kattis lumetorm lennujaama ligi 70 sentimeetrise lumekihiga.

Lennujaamad hakkavad talveks valmistuma juba varasügisel. Stockholmi lennujaam näiteks võtab tööle ligi 50 hooajalist töötajat, kes tegelevad maandumisraja puhastamise ja hooldamisega. Võrdluseks, suvisel ajal tegeleb sellega vaid 30 –50 töötajat.

Inimtööjõu kõrval aitavad lennujaamu ja maandumisradasid töökorras hoida ka erinevad lumekoristusmasinad. Stockholmis on neid töös ligi sada, Oslo lennujaam võib uhkust tunda maailma suurima lumesaha üle, mis suudab tunni ajaga lükata ligi 10 000 tonni lund.

Kesine Kesk-Euroopa

Paraku ei ole kõik lennujaamad nii osavad lumiste oludega toime tulema kui Põhja-Euroopas. Hollandi suurimal lennuväljal Amsterdam Schipholis on lumi maas vaid 14 päeval aastas, kuid möödunud aasta detsembris Madalmaid tabanud lumetormi tõttu jäid 5000 graafikus olnud lennust ära pea pooled. Ka paistavad iga-aastaste probleemidega silma Ühendkuningriigi lennujaamad, kes ei saa ootamatult maha sadanud lumega just eeskujulikult hakkama.

Pole harv, kui mõnekümne sentimeetrise lume tõttu hilineb või jääb sootuks ära suur osa Ühendriikide lennujaamade lende. Tihti peavad inimesed seisma mitmetunnistes järjekordades vaid selleks, et proovida uuele lennule või hoopiski lennujaamast välja pääseda.

„Tavaliselt ei ole peamiseks mureks lumi ise, vaid tõsiasi, et lennujaamades ei ole tööl piisavalt inimesi, kes suunaksid reisijaid ja tegeleks nende muredega, kui mõni lend hilineb või ära jääb,” ütleb Skycopi juht Marius Stonkus.

Mida tähendavad lumised tingimused reisijatele?

Kuigi Põhjamaade lennujaamad on erakordsete ilmaolude jaoks hästi valmistunud ning lumetormide tõttu jääb ära vähem kui 10 protsenti lende, tuleb siiski ette hilinenud lende, sekeldusi pagasiga ning pikka ootamist lennujaamades.

Lennujaamad peaksid andma vett ja süüa kõigile, kes peavad tühistatud või hilinenud lendu ootama rohkem kui kaks tundi. Ööbimise peavad lennufirmad võimaldama neile, kes peavad oma lendu ootama üleöö.

„Paraku ei ole firmad alati innukad reisjate peale lisaraha kulutama, nii et tasub oma õigustega kursis olla,” rõhutab Stonkus.

Reisijana tasub alati ka ise silma peal hoida nii ilmateatel kui ka värskeimal lennuinfol, et ebameeldivusteks valmis olla.