MAURITIUSE RANNAD | Vau-efekt igale maitsele garanteeritud!
Neile, kes tüdinevad kergesti, on Mauritius imeliseks puhkusereisi sihtkohaks — riik on pisike, kuid pakub rikka looduse, põneva geograafilise profiili ning mitmekesise kultuuriruumiga palju põnevaid kogemisvõimalusi. Keskendume käesolevas artiklis vaid randadele, sest üksnes juba riigi rikkalikul rannikualal on patt piirduda vaid lähimasse randa rätiku liivale viskamise ja sinna lesima heitmisega.
Ilu igas ilmakaares
Lisaks Mauritiuse saare värvikirevale rikkusele ja ilule, mida on võimalik näha maismaal, peitub täiesti erisugune kirev maailm ka saart ümbritsevas ookeanis. Nimelt on Mauritius peaaegu tervenisti ümbritsetud korallrahnudest, mis on võimaldanud kristallselge veega laguunide tekke. Just neis paigus on rahulikud, ohutud ja võiks öelda, et lausa ideaalsed tingimused ujumiseks, suplemiseks ning snorgeldamiseks. Eriti seiklushimulistel on võimalik kiigata ka korallrahnude taha, kus vastava väljaõppe saanud spetsialistide juhendamisel on võimalik sügavale ookeaniavarustesse sukelduda.
Saarel leidub nii türkiissinise veeäärse kõrval kulgevaid kookospalmide ja valge peene liivaga randu kui ka vulkaanilistel kivimitel mäslevate lainetega kaldaid. Üldiselt eristatakse kaldaid ja neid iseloomustavaid tingimusi peamiste ilmakaarte järgi. Põhjakallast võib pidada kõige elavamaks — sealsed rannad on tuntud erinevate veespordi võimaluste pärast ning rannaäärsed on tulvil trendikatest rannabaaridest ja -restoranidest. Idakaldal on võimalik kogeda metsikumat loodust, kuna sealne piirkond on vähem arenenud kui teised riigi piirkonnad. Eelnevast tulenevalt on idakaldal paiknevates randades ka vähem aktiivse veespordi, väljas söömise, poodlemise jm võimalusi, kuid teisalt on seal rahulikum ja intiimsem, kuna seal on rahvavaesem kui teistel kallastel.
Saare lõunakallas on kõige puutumatum ning pakub imekauneid dramaatilisi vaateid ookeanile. Nimelt asuvad seal kõrged mereäärsed kaljud, mille vastu suured lained jõuliselt löövad. Viimane on võimalik just seetõttu, et lõunaosas pole korallrahn täielik ning seetõttu on ookeanilt tulevad hiiglaslikud lained endale tee kaldale murdnud. Lõunaosas ei ole soovituslik ujuda, kuna esiteks on mereäärne palistatud pankrannikuga ning teisalt, kuna korallrahn rannikut ei kaitse, esineb väga tugevaid merevoole, mis võivad olla ohtlikud. Läänepool on jällegi samaväärt nauditav nagu põhjapoolgi — kuna veetase on ranniku lähedal madal ning lainete ja tuulehoogude tingimused on reeglina soosivad, on Mauritiuse läänekallas üle maailma surfiharrastajate seas väga populaarne. Aga mitte ainult, ka päikesesooja ja rannamõnusid nautivad turistid ning kohalikud Mauritiuse inimesed armastavad läänekaldal maagilisi päikeseloojanguid imetleda, rannal asuvate puude varjus aega veeta ning värskendavaid suplusi võtta.
Ogalised okkalised
Seega kui just mitte võtta hulljulget riski ning lõunapool (või mõnes teises vastava hoiatusega märgitud paigas) vette hüpata, on muidu Mauritiusel ookeanimaailma avastamine igati turvaline. Küll aga on soovituslik kanda rannas ning tormisema ilmaga vees ujumisjalatseid. Nimelt valmistavad nii kohalikele kui ka turistidele kõige tihemini vaevusi meresiilikud.
Meresiilikute (ning teiste väikeseid ebameeldivusi valmistavate mereloomade) rahu säilitamiseks ning enese hoidmiseks on kõige kergem järgida kuldset reeglit — ulbi ning ära toeta jalgu ega muid kehaosi maha seal, kus ei näe, et põhi oleks kaetud pehme liivaga. Samuti ära puutu merepõhjas midagi, millega pole varem tutvunud ning kindel, et puudutav rahu rikkumise eest end mingil moel ei kaitse.
Hoolimata kuldse reegli järgmisest võib siiski ette tulla ootamatusi. Näiteks on tihtipeale meresiilikud kandunud randa ning ümbritsevat imetledes võid hoopiski rannaliival neile peale astuda või juhtub õnnetult nagu siinkirjutajal — merevesi on natukene hägune ning vaikselt jalaga pinda kompides piisab vaid meresiiliku riivamisest, et jalatalla naha sisse ogad saada. Kui olukord just äärmiselt tõsine ei ole, saab omal käel kergesti meresiiliku ogadest lahti — tuleb näiteks steriilse süstla- või haaknõelaga looma tükid jalanahast välja koukida ning viga saanud kohti desinfitseerida. Eriskummalisel kombel avaneb mööda rannaäärt kõndides tihtipeale kentsakas pilt — turistidel on ujumisjalatsid varba otsas, aga kohalikud istuvad ridamisi rannaliival, jalatallad taeva poole ning eemaldavad oma jalgadest meresiiliku ogasid.
Ranna etikett
Kuigi ametlikult on merejoone privatiseerimine Mauritiusel keelatud ning keegi ei saa ega tohi kedagi mööda mereäärt kõndimast takistada, kehtib saarel ranna etikett, mille üheks põhimõisteks on „nähtamatu joon“. Nimelt on rannad kuurortide, hotellide, rendimajade ja –korterite eest avalikud kuni kõrgvee taseme jooneni ning sellest teisel pool on tegemist privaatalaga. Hoolimata sellest on mitmes saare osas siiski rannajoone loomulikku kulgu takistatud, et diskreetselt märku anda eramaast, või on hotellide ja kuurortide juures turvamehed ja –naised, kes „nähtamatust joonest“ kõrvale kaldunud jalutajaid tagasi mere poole suunavad.
Eks ühelt poolt ei tahaks võib-olla ka ise, et võõrad seiklejad isiklikul maalapil end mugavalt tunnevad ja ookeanirõõme naudivad ning ka külalisena on turvalisem, kui saad tuttavate nägude seas oma hotelli või kuurorti esises rannas lesida. Teisalt on siiski tore, et jalutus- ja jooksuhimulistel inimestel on siiski õigus mööda imekaunist rannajoont kulgeda. Lihtsalt „nähtamatut joont“ ei ole kombekas ületada.
Kadri Org ja Uku Lilleväli on kaks reisiselli, kes avastavad kohalikku elu erinevates maailma otstes, et paremini aru saada, kuidas maailm toimib. Hetkel nad elavad, töötavad ja avastavad India ookeanis paiknevat Mauritiuse saart. Hoia paradiisisaare seiklustel silma peal ka Facebookis — SIIN!
