ÜLIM FANTAASIAPIDU | Burning Man — suur “liivakast” kõrbes, kus iga inimene võib teha täpselt seda, mida tahab!

Burning Man on võimas sündmus, mille taolist mujal maailmas ei leidu. Mida sealt siis leida võib? Kõige õigem vastus on, et KÕIKE. Loe lähemalt järgnevast intervjuust ja vaata fantaasia piire ületavat galeriid!

Mis on Burning Man? Võib öelda, et see on tagasiminek lapsepõlve liivakasti, võimalus saada kontakti oma loovuse ja mängimisega. Aga palju suuremas liivakastis — ca 18 ruutkilomeetrisel. Või et see on koht, kus sulle kõnnib vastu peeglikildudest kostüümis inimene ja tema kõrval inimsuurune banaan, taustal sõitmas kahekordse maja suurune lammas või draakon, millest kostub bassirütm ning mille otsas hulk tolmuseid ja kirjusid pidu paneb.

Aga isegi seda on veel väga vähe öelda. Aga kuulame parem, mida räägib ürituse kohta Ivo Upan, kes on osalenud Burning Manil juba neljal korral ja ütleb, et see on ta jaoks kõige ägedam, hullem ja võimsam kõikvõimaliku loomingu, loomingulisuse ja mängulisuse sümbioos.

Tegelikult — enne veel, kui lugema hakkad, vaata suurt galeriid Burning Manil toimuvast, et pildid juba lugedes silme ees oleksid:

Mida Burning Man endast kujutab ja millal kuulsid sellest esimest korda?

Burning Man’i kirjeldamine on, ma ütleks, et võimatu. See on nii mitmekihline ja kirju sümbioos, millesarnast ma ei tea, et oleks kusagil mujal maailmas. Vahel kiputakse seda võrdlema suure peoga ja peo panemisega. Jah seal saab pidutseda ja korralikult, kuid see on pigem nagu jäämäe tipp, miski, mis välja paistab, kuid mis ei anna aimu selle terviklikust olemusest ja sügavusest.

Burning Man on nädalaks ajaks tühja kõrbe rajatud kogukond ja linn, kus puudub raha, kus ei ole prügikaste, kuid ei ole ka maas vedelemas prügi. Seal on liivatormid ja kõrvetav päike ja öine külm. Seal elab ajutiselt 70 000 inimest, kes on selle kõige loojad. Seal kõnnib sulle vastu üleni peeglikildudega kaetud kostüümis inimene ja tema kõrval inimsuurune banaan, taustal sõitmas kahekordse maja suurune lammas või draakon, millest kostub bassirütm ning mille otsas hulk tolmuseid ja kirjusid pidu paneb.

Seal on üle neljasaja kunstiinstallatsiooni, sadu art-car’e (kunsti-autod — autod, mis on äratundmatuseni ümber ehitaud kellekski või millekski), kümneid tuhandeid neoontulesid ja lasereid, sadu erinevaid alasid, kus võid sa teha joogat või helirännakut, kuulata loenguid või õpitube Silicon Walley ärksamatelt või panna pidu maailma parimate DJde muusikalainetel.

Kui sa kujutad endale ette, mis võiks toimuda Frank Zappa, Michelangelo ja Salvador Dali ühisajus ning nende fantaasiamaailmas? Või kui mäletad oma lapseeas liivakastis toimunut, kus puuklots võis olla küll draakon või laev. Lapsena piisas vaid kujutluvõimest, et see klots näiks päris.

Suureks saades on enamik meist kaotanud kontakti oma loovuse ja mängimisega. Burning Man on see koht, kus on kokku saanud inimesed ning see mäng ja loovus sünnib uuesti, aga palju suuremas liivakastis — ca 18 ruutkilomeetrisel. Ja need lapsed on tänaseks õppinud kunstnikud, arhitektid, insenerid, programmeerijad, ehitajad, matemaatikud, õpetajad, bioloogid, mehaanikud, kõik on seal ning mis iganes su fantaasia lubab, soovib, see kõik on siin võimalik luua ja ehitada.

Burning Man on just see, milliseks sa ta ise lood. Radical self expression — üks burningmani põhimõtetest (kokku on neid 10).

Burning Man sai alguse 1986. aastal Baker Beachil, San Fransiscos, Californias, kus Larry Harvey ja Jeremy James ehitasid n-ö esimese “Mehe” ja selle põletasid. Sel hetkel ei olnud seal taga ideedluua festival ning minu arusaamist järgi oli tegemist n-ö kunstilis-enesevälendus-performance-sündmusega. Tänaseks toimub see Black Rock City’s — Black Rock nimelises kõrbes, Nevada osariigis USAs.

Minuni jõudis Burning Man 2014. aastal, saades selle kohta info lähedaselt sõbralt Eva Reiskalt, kes sellel ajal juba mitmeid kordi oli seal osalenud Man Base’i (mehe kuju ning selle ümber paiknev “baas”) ehitamisel. Samal aastal sai ka sinna mindud. Tänaseks olen seal käinud neljal korral ja tõenäoliselt jätkan.

Kas osaled üritusel selle nautijana või on sul seal mingi konkreetne roll?

Kõigil kordadel olen suuremal või vähemal määral ise ka kaasa löönud. Tegelen ise muusikaga, viimastel aastatel olen pühendunud DJ kutsumusele. Viimastel Burning Man’idel olen alati ka erinevates DJ-pultides olnud. Samas armastan loomingut igas tema vormis ning löön kaasa, kus võimalik.

2014. aastal olin kooslooja Man Base’s ühes interaktiivses heli- ja ruumiinstallatsioonis Baltic Pagan Altar — ühisprojekt Läti, Leedu ja Eesti burneritega. 2017. aastal aitasin “Sysimetsä” nimelise kunstiinstallatsiooni ehitamisel, mille üks loojatest on mu lähedane sõber, kunstnik ja burner Eva Reiska.

Eelmisel aastal olin ka Camp Walteri nimelises Theme Campis erinevates ülesannetes. Theme Camp on festivalil paiknev suurem või väiksem ala või ruum/ruumid, kus toimuvad erinevad tegevused ja programm. Sellised alad luuakse festivali külastajate endi poolt st Burning Man kui organisatsioon ise ei osale programmi ja alade koostamisel. See on kontseptsioon, millest on alguses raske aru saada, sest me oleme harjunud festivalidega, kus ostad pileti ja käid ja “tarbid” st oled klient. Burning Manil toimuv aga luuakse sinna tulevate inimeste/inimgruppide poolt ja seda ei määratleta ülevalt poolt ette. Burning Man väga lihtsalt öeldes ehitab vaid mehe ja templi ning annab ülejäänud ruumi inimeste endi teha.

Sel aastal oli mul võimalus olla töövari e. “mentee” Burning Mani Festivali vabatahtlike juhil. See tähendas võimalust osaleda erinevatel juhtimis- ja töökoosolekutel ja tutvuda lähemalt kogu selle festivali köögipoolega. Väga inspireeriv ja innustav kogemus ning suur lugupidamine ja austus nende inimeste vastu, kes seda teevad.

Burning Man on koosloomine ja üks osa selle sügavamaks või terviklikumaks kogemiseks on kaasalöömine ning osalemine, mitte lihtsalt külastajana kogemine.

Mis oli Burning Mani puhul niivõrd innustav, et tekkis soov sinna minna. Tegemist pole ju üritusega, mis toimuks siin lähedal.

Enne kui Burning Man minuni jõudis, olin ma hakanud korraldama Eestis ühte väikest festivali, mille fookus oli eelkõige alternatiivsel tantsumuusikal ja ennastunustaval tantsimisel. See ei olnud avalik, vaid info liikus sõbralt sõbrale, kuid see tõi kokku väga põneva hulga erinevaid inimesi. Sealt kasvas välja soov selle kirju seltskonna n-ö loovpotensiaali avamiseks ning sellise keskkonna ja võimaluse loomiseks.

Idee oli mu enda jaoks täiesti uus, kuid nagu elus ikka, juhuseid pole olemas. Ühele peole jõudis ka Eva ning rääkis mingist ookeanitagusest hullumeelsest maailmast/festivalist Burning Man. See ühtis paljuga, mis mu enda peas alles väga abstraktse idee või tunnetusena oli tekkinud ja siis mõtlemiskohta enam ei olnud — tuli minna.

Burning Man on mu jaoks kõige ägedam, hullem ja võimsam kõikvõimaliku loomingu, loomingulisuse ja mängulisuse sümbioos. Seal on tõesti kõike. Kui üldse on koht maailmas, kus tehakse teoks kõige jaburamad või suuremad loovprojektid, siis Burning Man on see koht. Sel aastal näiteks 30 tonni kaaluv hiiglaslik “diskokera”. Või Boeing 747, kõrbes, mis oli ehitatud klubiks, rääkimata elusuuruses purjelaevadest või golfiautosuurustest ringisõitvatest “muffin-kookidest”.

Näha ja kogeda inimfantaasia ja loomingu piiritust ning neid inimesi, selle pärast lähen sinna veel ja veel.

Mainisid, et oled siinse regiooni kontaktisik, kes edendab Burning Maniga seotud meelsust, kultuuri ja põhimõtteid. Mis need on ja kuidas tutvustaksid Burning Mani inimesele, kellel pole sellest üritusest aimugi.

Peale oma esimest Burning Mani, mis oli otses mõttes meeli plahvatav (mind-blowing), võtsin ma ühendust nende organisatsiooniga, et luua kontakt, vahetada ideid ja kogemusi, et oma festivali viia edasi sarnase kogemuse ja ruumi loomise poole. Kuna siin Eestis veel burnerite võrgustik polnud juuri alla ajanud, siis sai minust ka Eesti regiooni kontakt.

Burning Man’i liikumine on ülemaailmne ning see inimeste võrgustik tegeleb peaaegu kõigis maailma regioonides väga erinevate projektidega. Korraldatakse pidusid, et ehitada koole arengumaadesse, käiakse abis katastroofipiirkondades või tegeletakse mis iganes vormis loominguga.

Eesti burnereid on tänaseks mitusada, kes me kõik siin toimetame, küll kodumaal ja Burning Manil endal. Sel aastal olid meie seast Eva Reiska ja Ivar Savin Burning Mani Manbase’i — e. Mehe kuju ehitamas. Kahjuks jäi ära Spray Printeri poolt plaanitud kunsti-installatsioon. Kuid järgmisel aastal paneme ookeani taga kindlasti midagi jälle püsti.

Kuus aastat on meil olnud oma festival ning erinevad peod ja sündmused toimuvad meil aastaringselt. Tänane fookus on Tallinnas alalise Loovruumi rajamisel, mis oleks n-ö lõuend kõikvõimaliku loometegevuse läbiviimiseks ja toetamiseks ning kuhu saaks inimene tänavalt sisse astuda ja endas see hea südamega, hooliv ja ärgas loovpisik avastada.

2020. aastal saab toimuma Tallinnas aga Burning Mani European Leaders summit — Burning Man’i euroopa ja maailma eri regioonide aktivistide ning eestvedajate iga-aastane konverents. Sellest kindlasti saate kuulma lähemalt kui asi lähenemas.

Mu enda jaoks üks olulisemaid eesmärke on teatud meelsuse ja mõtteviisi levitamine. Kuidas seda teha on väga suur hulk võimalusi. Aga kui rääkida, kes on burner, siis see on inimene, kes hoolib, kellel on üks jalg maas, süda õiges kohas ja pea otsas ning võtab oma kätega osa sellest, et see maailm, pärast enda lahkumist saaks paremasse korda kui siia tulles.

Looming on midagi, mida pole võimalik sõnadesse tihti panna, see on universaalne keel, mis meid kõiki ühendab ja meis kõigis on. Me kõik oleme loojad, kuid süsteem on paljud meist teinud vaid ehitajaks, arhitektiks, raamatupidajaks või kasvatajaks. Ühiskond ja süsteem toetab eelkõige selle osa arengut meist, mis talle kasulik on. Aga me oleme palju kirjumad ja palju mitmetahulisemad. Kokkupuude ja kontakt loominguga avab sageli uue ukse, leitakse endas miski oluline, mis on olnud kaua tähelepanu ja toiduta, kuid mis on võib-olla just see, mis teeb meid õnnelikuks. Miski, mis loob ühenduse millegi suuremaga kui meie isiklik mina ning seob meid suurde pilti, kus me oskama tajuda ja kogeda enda tegude ja valikute võimalusi ja tagajärgi — seda nii heas kui halvas.

Viited:

https://burningman.org/
https://www.burnerswithoutborders.org/
https://burningman.org/culture/burning-man-arts/grants/brc-honoraria/ — 2019. aasta kunstiprojektide esitamine