LÕPUTU VAIDLUS | Kus asuvad suure maadeavastaja Kolumbuse säilmed?
Hispaanlased teavad, et Kolumbus on maetud Sevillasse, aga Dominikaani Vabariik vaidleb neile vastu.
Christoph Kolumbus (ehk genova murdes kirjutatuna Christoffa Corombo, itaalia keeles Cristoforo Colombo, ja hispaania keeles Cristóbal Colón) oli vähemalt teadaolevalt esimene maadeavastaja, kes kirjutas eurooplaste teadvusse uue maailma — Ameerika. Hiljem on küll teada saadud, et viikingid olid Ameerikas ammu enne teda ja mõni muugi maadeavastaja on võinud varem uude maailma jõuda. 1492. aasta on eurooplaste jaoks jäänud aga oluliseks lävepakuks, kuigi põliselanikud Põhja- ja Lõuna-Ameerikas mäletavad tema saavutust kohutava julmusena.
Suri Kolumbus 20. mail 1506 Hispaanias Valladolidis, sinna tema põrm aga kauaks ei jäänud. Juba kolm aastat hiljem viidi Kolumbuse maised jäänused üle Sevilla lähistel asuvasse Cartuja kloostrisse. 1537. aastal otsustas Kolumbuse minia aga viia tema ja oma mehe maised jäänused vastavalt Kolumbuse soovile juba uude maailma — Santo Domingos (praeguses Dominikaani Vabariigis) asuvasse Primada de America katedraali.
Paraku, 1795. aastal, kui hispaanlased olid sunnitud Hispaniola saare prantslastele loovutama, koliti Kolumbuse jäänused edasi Kuubale, Havannasse. Ja kui USA 1898. aastal ka sealt hispaanlased välja kihutas, toimetati põrm tagasi Euroopasse, sedapuhku Sevilla katedraali.
Santo Domingos leiti aga 1877. aastal hauakivi, millel kiri “Kuulus ja väljapaistev mees, don Cristóbal Colón”. Ja Dominkaani Vabariigis ei usuta üldse, et Kolumbus oleks sealt mujale viidud. Vaidlus Sevillaga Kolumbuse hauapaiga üle kestab juba ligi poolteist sajandit.
2006. aastal võtsid Hispaania teadlased Sevillas olevalt põrmult ka DNA-proovi, ja võrdlesid seda Kolumbuse venna Sevilla põrmuga Sevillas. Ülima tõenäosusega on Sevillas olevad luud Kolumbuse omad, kuid siiani peetakse võimalikuks ka seda, et osa Kolumbuse luustikust ikkagi jäi ka Santo Domingosse alles.
Järgmine vaidlus kestab aga selle üle, kes Kolumbus tegelikult rahvuselt oli. Sellele küsimusele ai andnud vastust ka põhjalikum DNA-analüüs, millesse kaasati proovid sadadelt meestelt, kelle nimeks Itaalias on Colombo ja Hispaanias Colon. Mõni teadlane väidab hoopis, et Kolumbus polnudki genovalane, vaid hoopis katalaan. Ja selle järeldusega on jälle itaallastel võimatu leppida.
