EESTI 100 AARET I Just sinna on maetud mitmed Eesti kultuuriloos olulised inimesed

Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Mängides mängu Eesti 100 aaret saad ka sina sellele reisile kaasa tulla — uuri lähemalt SIIT. Lisaks avastamise rõõmule saab reisimise käigus ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!

Kullamaa Püha Johannese kirik jäljendab väliselt peaaegu täpselt Haapsalu linnusekirikut. Tegemist on Lääne-Eestile iseloomuliku kirikuhoonega, mille üksikelementides on erandlikult kasutatud tellist. Kirik valmis algsel kujul arvatavasti 13. sajandi lõpukümnendil ühelöövilise ja ilma tornita hoonena. Alles 1870. aastal lisati kirikule neogooti stiilis torn, millega sai kogu hoone selles stiilis üldilme. Kiriku sisustuses on säilinud mitmeid haruldusi 17. sajandist (barokne võidukaarerühm, renessansskantsel, epitaafid, laelühtrid, hauaplaadid).

Kirikuaiastpõhja pool asub Kullamaa kalmistu. Tegemist on suure, ajastule tüüpilise ja hästi säilinud 18-19.sajandist pärinevate hauatähistega surnuaiaga. Kiriku sisse ja ümber on maetud aadlikke ja mõisnikke, kelle perekonnaplatsid on ümbritsetud raudaedadega ja kaetud hauaplaatidega, millel saksakeelsed kirjad on veel loetavad. Kalmistul on palju sepisaedu ja -riste ning mitmeid kunstipäraseid hauamärke ja -sambaid. Surnuaed on peaaegu kogu ulatuses piiratud paekivimüüriga.

Kõige kuulsam haud Kullamaal on kahtlemata Württembergi printsessi Auguste Caroline Friederice Luise oma. Ta suri salapärastel asjaoludel oma sugulasele Vene keisrinna Katariina II-le kuulunud Koluvere lossis ning maeti lossivalitseja kindral Pohlmanni poolt ilma kirikliku armuta. Printsess Auguste on kõrgeim aadlik, kes üldse on Eestisse maetud. Tema vanaonu oli Preisi kuningas Friedrich Suur, emapoolsed vanemad pärinevad kõik Inglise kuningate sugupuust ja tema pojast sai Württembergi hertsoriigi kuningas Wilhelm I. Kui Wilhelm I kohtus 1819. aastal Varssavis Aleksander I-ga, palus ta luba oma ema Kullamaal kiriklikult matta ning tema palve täideti.

Kullamaa kirikuaia kõige haruldasem rist on ühele talupojale püstitatud ratasrist. Sellel on selgelt loetavad sisseraiutud tähed: Sitta Kodt Matz ja aastaarv 1621. See on vanimaid säilinud ratasriste Eestis. Mats oli rahvapärimuse järgi suurekasvuline talupoeg, kes korjas hobusepabulaid, millega väetas oma põldu. Ta sai rukkikasvatamisega jõukaks meheks ja ostis end kohaliku mõisniku käest pärisorjusest vabaks. Ilmselt rikkust sel mehel tõesti oli, sest ta kinkis kirikule kroonlühtri ja lunastas nii talupojale haruldase õiguse saada maetud kirikuaeda, täpselt altari kõrvale kirikuseina taha. Keskajal arvati, et veel auväärsem koht on ainult otse kiriku räästa all, kuhu mööda katust voolab püha hoone poolt pühitsetud vihmavesi. Sitakoti Matsi rist tõsteti praegusesse asukohta 1868.aastal seoses kiriku koori ümberehitusega. Teise versiooni kohaselt pole ratasristil mitte eesti-, vaid rootsikeelne kiri. Keeleuurijate sõnul tähendab kiri ristil rannarootsi murdes hoopiski „siin on jumalas Mats“ ehk „siin puhkab Jumala rahus Mats“.

Rõngasristist veelgi vanem on aga hoopis üks trapetsrist selle lähedal, mis on arvatavasti pärit koguni 13. sajandist.

Kullamaa kalmistule on maetud mitmed silmapaistvad inimesed, kes on etendanud olulist rolli Eesti kultuuri- ja ühiskonnaloos. Nende haudade paiknemise kohta saab infot kalmistu värava juures asuvalt plaanilt.

Kiriku vastas seisab Teise maailmasõja ajal õhku lastud ja 1989. aastal esialgsete kavandite järgi taastatud Vabadussõja mälestusmärk, kuhu on raiutud kõigis kolmes sõjas ja repressioonide käigus hukkunud kullamaalaste nimed. Omapärane on sambal üksteise peale asetatud haakristi ja viisnurga märk. Rajajate arvates sümboliseerib see parimal moel eestlaste kannatusi mõlema võimu pärast.

Oluline info

• Kullamaa kalmistu värava juures asub kaart, kuhu on märgitud surnuaiale maetud kultuuri- ja ühiskonnategelaste haudade asukohad.
• Kullamaa koguduse kodulehekülg: http://kullamaakogudus.edicy.co