EESTI 100 AARET I Käina köstrimajas on Rudolf Tobiase majamuuseum
Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Mängides mängu Eesti 100 aaret saad ka sina sellele reisile kaasa tulla — uuri lähemalt SIIT. Lisaks avastamise rõõmule saab reisimise käigus ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!
1840.–1850. aastatel ehitatud Käina köstrimaja on eesti rahvusliku heliloomingu ja muusikakultuuri tekkimise ning kujunemise juhtfiguuri Rudolf Tobiase (1873–1918) sünnikodu, kus helilooja veetis oma lapsepõlve. Kuigi juba 12-aastasena kolis Tobias koos perega Käinast Haapsallu, on muuseum talle rajatud just siia.
Eesti muusika suurkuju
Juba Tobiase noorpõlv oli tihedalt seotud muusikaga. Muusikat tutvustas talle isa, kes oli kohalikus kirikus köstriks, aga tegeles ka orelite ehitusega ning parandas ja häälestas klavereid ja oreleid. Esimesed säilinud heliloomingulised katsetused Tobiaselt pärinevad 1882. aastast, mil ta oli vaid 9-aastane. Hiljem omandas ta esimese eestlasena akadeemilise kompositioonihariduse ja kuigi oma karjääri jooksul tegutses ta Eestis vaid neli aastat, mõjutas tema tegevus ja looming olulisel määral varases kujunemisjärgus eesti muusikaelu.
Foto: Eesti Muusika Infokeskus
Kui Tobiase eelkäijad-heliloojad Johannes Kappel, Miina Härma ja Konstatin Türnpu piirdusid peamiselt koorilaulude komponeerimisega, siis Tobiase loomingunimekirja kuuluvad väga erinevates žanrides kirjutatud teosed. Eesti professionaalses muusikas on tema nimel palju “esimesi”: eesti muusika esimene sümfooniline teos (avamäng “Julius Caesar”, 1896), esimene klaverikontsert (1897), esimene klaverisonaat (1897), esimene keelpillikvartett (1899) jne. Kõige tuntum tema teostest on eesti esimene oratoorium “Joonase lähetamine”, mille ta kirjutas 1909. aastal. Tobiase loodud on ka eesti esimesed arvestatavad klaveriteosed ning esimesed polüfoonilised helitööd klaverile ja orelile.
Vaade minevikku
Muuseumiks olev köstrimaja, kaev, kelder ja ait moodustavad tervikliku ansambli. Elumaja on haruldane näide 19. sajandi esimese poole alevimajast – linnamaja, millel on säilinud maaelule viitavaid elemente. Talule omased abihooned ja arhitektuurikeel viitavad maaelule, samas kui eluhoone laudpõrandad, tavalisest uhkem sisustus ning abihoonetest eraldi paiknev laudvoodriga kaetud elumaja vihjab linnalikkusele. 1978. aastal avati restaureeritud hoones Rudolf Tobiase majamuuseum, mis annab ülevaate helilooja loomingust ja elust. Muuseumis saab näha erinevaid muusikainstrumente ja tolle aja mööblit.
