EESTI 100 AARET I Tamm, mis on elanud 700 aastat ja elab ka järgmised 700 aastat
Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Mängides mängu Eesti 100 aaret saad ka sina sellele reisile kaasa tulla — uuri lähemalt SIIT. Lisaks avastamise rõõmule saab reisimise käigus ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!
Eesti jämedaim ja võimsaim puu asub Võrumaal Urvaste kihelkonnas. See on Tamme-Lauri tamm või rahvakeeli lihtsalt Tamme Lauri, kel kõrgust 17 meetrit ja vanust võib-olla 700 aasta ringis. Iseäralik puu ei ole kõrgele vanusele vaatamata surnud, vaid jätkab haljendamist ja ehk kasvamistki. 1939. aastal võeti tamm looduskaitse alla.
Puu saamisest räägib rahvajutt järgmist. Kui rootslased Eestist lahkuma hakkasid, lõi Rootsi kuningas Karl XII reeaisa praeguse Urvaste vallamaja lähedusse, majast umbes 500 meetrit loode suunas, püsti ning sellest kasvaski tamm. Tamm kasvab veel praegugi sääl kohal ning on jäme ja paljude okstega.
Selge on, et 18. sajandi alguses Eestis viibinud Karl XII ei saa olla nii vana puu istutaja. Sarnast muistendit võib kuulda õige mitme Eestis kasvava vana ja võimsa puu kohta. Küll aga on muistendi eesmärk puu erilisele staatusele tähelepanu juhtida, et teda sellega meeles hoida, väärtustada ja nii ka kaitsta.
Tamme-Lauri tamm olla oma nime saanud tulejumal Lauritsa järgi, kes tammes elavat ja ümbruskonna taludele õnnetust ja kurja, kuid vahel ka head saatvat. Puule ja selles elavale vaimule on tõenäoliselt ka ohverdatud, et head läbisaamist ja ohutut elu kinnitada. Tamme lähedal olevat talu kutsutakse samuti Tamme-Lauriks.
Rahvasuust on üles tähendatud järgmine võrukeelne lugu. Tamme seen arvatas elävät vaim, kes saat ümbruskonda õnnetust ja kurja, kuid vahel ka hääd. Temä seen om päämiselt tulevaim ning tä om Urvaste koolimaia jõba mitu kõrda palutanu. Nimi on tulnudki sõnast Laurits – tulejumal. Ka tamme lähedal olevat talu om nakatu kutsuma Tamme-Lauriks.
1969. aastal võeti rekordtamme kallal põhjalik remont ette, sest sajanditega oli tüvi seest õõnsaks pehkinud. Seepärast kardeti, et varsti ei jaksa õhuke tüvesein enam kogukat võra kanda ja puu võib suuremas tormis variseda. Tüve sisemusest veeti välja kaks autokoormat kõdu ja prahti. Õõnsusesse, kuhu mahtunuks viis inimest ümber väikese laua näiteks kohvi jooma, ehitati tellistest, raudarmatuurist ja betoonist kunstsüdamik. See hakkas tüve ja võra seestpoolt toetama. Vanad oksaaugud kujundati tuulutuskäikudeks, et tüvi seestpoolt ei kopitaks, ning avaused kaeti lindude eest metallvõrguga, et nad sinna pesa ei saaks rajada. Tüve hargnemiskohta ehitati raudluuk, kui peaks olema tarvis pääseda tüve sisemusse kunstsüdamikku parandama. Ehitusjäljed peideti nii oskuslikult, et vaid asjasse pühendatu oskab neid märgata.
