EESTI 100 AARET I Kas piim on Eesti valge kuld?

Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Sina saad ka reisile kaasa tulla — uuri lähemalt eesti100aaret.ee. Lisaks reisimisele ja avastamise rõõmule saab mängus võita ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!

Piimandus on Eesti sajanditepikkuse traditsiooniga põllumajanduse alustala. Piim võiks seega olla Eesti valge kuld. Teadlased on leidnud lehmapiimast enam kui sada ühendit, mis suudavad kindlustada inimorganismile kogu eluks normaalse kasvu, arengu ja hea tervise. Piimast ja piimatoodetest saab inimene umbes 75% vajaminevast kaltsiumist.

Üks legend pajatab, et kuna piim on kreeka keeles gala, siis on tal ürgne seos galaktikaga. Selle järgi sündinud tähekogu Kreeka jumalanna Aphrodite piima tilkadest, kui nad Zeusi ja Apolloga universumis faasanite veetud vankris ringi sõitsid.

Ühed varasemad andmed piima kasutamise kohta pärinevad Eufrati orust Babüloni lähedalt, kust üks arheoloog leidis piima joomist kujutava seinamaalingu, mille vanuseks usutakse olevat umbes 5000 aastat. Piima toiduks tarvitamise juured pärinevad kindlasti juba ajast 6000–8000 aastat eKr. Näiteks iidses Egiptuses peeti piima tarvitamist rikkuse ja staatuse märgiks. Ka piiblis ja iidsetes hindu tekstides on piimast räägitud kui populaarsest joogist.

On teada, et muinasajal jõid eestlased leiva kõrvale hapupiima vee ja rukkijahuga. Vahel joodi ka kaerakisselli (kaerakilet) piima või võiga. Värske piim oli eestlaste laual väga harvaks nähtuseks. Veel 150 aastat tagasi peeti lehmi peamiselt selleks, et põllule sõnnikut saada ja viljasaaki suurendada. Piimakari kujunes maal peamiseks sissetulekuallikaks alles enne teist maailmasõda.

1860.–1870. aastatel toodi välismaalt Eesti mõisatesse uusi veisetõuge, kes tõstsid mõisate piimatoodangu mõne aastaga kahekordseks. Esimesed mõisameiereid Eestis asutati 1850. aastal Vaidas ja Kundas. Kaunitest mõisapreilidest rääkis rahvas, et nad kümblevad piimas ning söövad ainult koort ja võid. Igal juhul parandas karjamõisate edendamine ka eestlaste elujärge. Palgati tööle võimeistreid Taanist ja juustumeistreid Šveitsist. 1889 oli Eestis juba 194 meiereid, 1928 ulatus meiereide arv 331ni. 1938 oli 277 meireid.

1878. aasta tõi aga pöörde kogu maailma piimandusse, kui Rootsi insener Gustav De Laval leiutas koorelahutaja: masina, mille abil sai eraldada piimast koort. Eesti esimene koorelahutajaga meierei asutati juba samal aastal Vana-Kuuste mõisas. Hakati rajama talu- ja erameiereisid ning piimast sai Eesti elu edendamisel väärt tuluallikas.

6. veebruaril 1908 registreeris tsaarivalitsus esimese Eesti ühistegelise piimaühingu põhikirja. Mõtte algatajad ja teostajad olid Imavere valla koolmeister Hans Rebane ning mitmed edumeelsed põllumehed. Meierei ehitamise peale kulus aasta ning 6. veebruaril 1910 alustas Imavere Ühispiimatalitus edukalt tööd. Imavere meier Hans Kuus ehk Imavere Hans sai legendiks juba oma eluajal. Peale oskuse valmistada ülimaitsvat võid korraldas meier kultuuriüritusi, kursusi, rajas ilu- ja puuviljaaia. Imavere meierei oli Eesti suurim meierei — iga päev töödeldi seal 25 t piima, toodetud või aga eksporditi Euroopasse.

Kolmekümne aasta jooksul loodi Eestis ühistulistel alustel ligi tuhat piimatööstust ja koorejaama. Eesti Vabariik müüs aastatel 1920–1940 tuhandeid tonne võid Inglismaale ja Saksamaale. Eesti meierite tippsaavutuseks sai 1937. aasta maailma võivõistlus Berliinis, kust toodi koju hinnaline teine koht.

Peagi alanud sõda laastas koos maaga ka meiereisid: Eesti NSV-s meiereid riigistati ja ühendati piimakombinaatidega. Koorejaamaks muudetud Imavere meierei likvideeriti 1. jaanuaril 1976. Piimandusmuuseum kunagise Imavere meierei hoonetes avati külastajatele 2001. aastal. Muuseumis tutvustatakse Eesti piimanduse ajalugu, piimatoodete tehnoloogiaid ja tootmisvahendeid. Püsinäitusel on väljas taludest kogutud puidust piimatöötlemistarbed ja 20. sajandi algusest pärit meierei sisseseade. Muuseumis saavad külastajad ise näiteks võid ja jäätist valmistada ning piimatooteid degusteerida.

Oluline info:

• Juunikuus tähistatakse Imaveres Piimandusmuuseumi pargis Üleriigilist Piimapäeva (täpsem info muuseumi koduleheküljel)
• Muuseum avatud teisipäevast laupäevani:
  Maist septembrini — 11–17
  Oktoobrist aprillini — 11–16
• Suletud pühapäeval ja esmaspäeval ning riiklikel pühadel.
• Muuseumi kodulehekülg: www.piimandusmuuseum.ee